Üheksa kuu pärast tassis Hugo üles kokkupandava lapsevoodi. Õnneks laiendati kaubamaja ja avati imikutarvete sektsioon. Veel kuu aega hiljem filmis Hugo oma naist ja poega luksuslimusiini kabiinis ja korraldas hiljem filmi piduliku demonstratsiooni. Poiss vaatas ekraanile ja naeratas hambutu suuga. Seejärel rullis Hugo ekraani korralikult kokku, pani projektori vitriini tagasi ja kandis poisi süles pööningukambrisse. Kai võttis tal liigutatult õlgade ümbert kinni:
"Ma poleks iial uskunud, et meist saab linna kõige rikkam perekond," naeris ta.
"Seda sa ju tahtsid," nentis Hugo. (lk 8–9)
Astrid Reinla, "Kaubamaja", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987