Leho Tedersoo
eesti mükoloog ja mullaökoloog
Leho Tedersoo (sündinud 3. aprillil 1980) on eesti mükoloog ja mullaökoloog. Ta on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige.
- Ma ei tea ühtki tipptasemel teadlast, kes poleks mingis etapis tundnud fanaatilist huvi oma uurimisobjekti vastu. See võimaldab ennast eesmärgile pühendada ja annab jõudu, et midagi järjest uurida vähemalt kolm-neli aastat - tavapärane ühe konkreetse projekti eluiga planeerimisest kuni andmete avaldamiseni. Seetõttu sobivad teadusesse ka sportlased, kes on õppinud aastaid eesmärgi nimel pingutama.
- Tippteadlased ei ole tingimata geeniused, aga vaja on piisavalt loovat ja loogilist mõtlemist, et iseseisvalt hüpoteese püstitada, seoseid leida ja neid interpreteerida. Keskkooli medaliga või ülikooli cum laude lõpetamine seostuvad nõrgalt teadlase edukusega. Need on pigem õpitud teadmiste ja kohusetunde näitajad.
- Teadusteel on vaja üksjagu õnne, et sattuda õigele rajale ja tugevasse teadusrühma.
- Teaduslik eneseväljendamine on üks kõige vajalikumaid tippteadlase oskuseid.
- Leian, et doktorandid ja teadlased peaksid keskmiselt lugema vähemalt ühe artikli päevas, algul teemaga tutvudes kindlasti rohkemgi.
- Sageli ei jää taotluste, administratiivtöö ja õppetöö kõrvalt aega kirjanduse lugemiseks ega ise teadustöö tegemiseks. Kuna enamiku tööst teevad doktorandid ja järeldoktorid, on tippteadlase peamine oht stagneeruda ja otsesest teadustööst võõrduda.
- Need, kes soovivad teadusesse jääda, peaksid püstitama oma eesmärgid teadlasena kümneks aastaks, sest keskmiselt nii kaua võtab tippu jõudmine aega.
- Leho Tedersoo, "Kuidas jõuda teaduse tippu?", Delfi Forte, 26. juuni 2020
Välislingid
muuda- Leho Tedersoo, ETIS