Linnu küünised liikusid küljelt küljele. Polly jättis lõikelaudadele jahu puistamise sinnapaika ja astus lähemale, et vaadata, mis toimub. Ta nägi all sadama läheduses passivaid kalureid - Tarniet nende hulgas polnud -, kes tegid suitsu ja ajasid juttu. Jayden lehvitas talle, ning kui mees nägi, mida Polly teeb, sirutas ta kausiks kumerdatud peopesad väikese linnu poole.
"Ne-il! Ne-il!" skandeerisid mehed kooris, et lunni lähemale meelitada. Jayden lehvitas tema suunas kalapeaga. Polly naeratas.
Ta nügis lindu hästi õrnalt ettepoole. Neil ajas pikkamööda tiivad laiali ning sööstis priskevõitu lunnibeebi kohta vägagi graatsiliselt jõulise liigutusega õhku.
Polly plaksutas käsi.
"Lenda, Neil!" hõikas ta. "Lenda, poisu! Lenda!"
Neil läks seda kuuldes väheke närvi, lehvitas tiibu liiga kiiresti ning kaldus paremale, aga kalurite ergutushüüded sundisid teda keskenduma, misjärel ta liugles nõksatades ja kogenematult otse Jaydeni kätele, kus teda ootas maitsev kalapala.
"HURRAA!" hüüdsid kõik mehed rõõmuga.
"Hurraa!" kordas Polly kajana oma korteris, lai naeratus suul. "Püsi paigal, ma tahan sind pildistada!"
Ta haaras mobiili, ning kui Jayden tõi Neili tagasi Polly akna juurde ja lasi seal linnu uuesti lahti, tegi Polly temast keset lendu pilti, naerusuised poisid linnu selja taga.
Seejärel tahtis Neil kogu pealelõuna lennata üles-alla, et nupsusaia tükikesi ja kala saada. Polly taipas, et tõenäoliselt pole selline treening enne lunni metsikusse loodusse tagasilaskmist just kõige targem, aga lohutas end mõttega, et see on talle hea lennupraktika. (lk 136)
Jenny Colgan, "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021
