Lionel Trilling

Lionel Trilling (4. juuli 1905 New York – 5. november 1975) oli juudi päritolu USA kirjanduskriitik ja kirjanik.

Allikata

• Kunsti ja mõtlemise üks põhifunktsioone on vabastada üksikisik oma kultuuri türanniast keskkondlikus mõttes ning võimaldada tal asuda taju- ja hinnanguautonoomias sellest väljapoole.

• Kui kaitstakse kodanlikke, vilisterlikke väärtusi, siis ei kaitsta neid mitte üksnes kunstniku deemonlikkuse või boheemlaslikkuse eest, vaid ka praeguse kodanluse enese eest.

• On võimalik, et mõtisklemine julmuse üle teeb meid, inimesi, üksnes julmaks; et meie vaimse seisukorra halbuse sage kordamine paneb meid sellega nõustuma.

• Tõenäoliselt ei saa huumor kunagi olla revolutsiooniline relv. "Candide" ei saa teha palju enamat kui tekitada irooniat.

• Juut olemine on nagu tuules kõndimine või ujumine: sind puudutatakse igalt poolt ja sa oled kõikjal teadlik.

• Meie, kes me oleme liberaalsed ja progressiivsed, teame, et vaesed on meiega võrdsed igas mõttes peale selle, et nad oleks meiega võrdsed.

• Kirjanduse otstarve läbi kõikide oma teisenemiste on olnud teadvustada meile meie mina erilisust ning mina autoriteeti selle võitluses oma ühiskonna ja kultuuriga. Kirjandus on selles mõttes õõnestav.

• Iga uusaja kirjandusajaloolane võtab peaaegu enesestmõistetavana vastalist intentsiooni, tegelikult õõnestavat intentsiooni, mis uusaja kirjandusele omane on: ta adub selle selget otstarvet päästa lugeja lahti mõtte- ja tundeharjumustest, mida suurem kultuur peale surub, anda talle alus ja lähtepunkt, millest otsustada kultuuri üle, mis lugejat ennast telitab, ja seda hukka mõista, võib-olla revideerida.

• Iga neuroos on algeline vorm menetlusest, kus süüdistatav jätkab kohtuliku jälitamist, langetab kohtuotsuse ja viib selle täide: kõik selleks, et keegi teine seda protsessi läbi ei viiks.

• Ebaküpsed kunstnikud jäljendavad. Küpsed kunstnikud varastavad.

• Ameerika metafüüsikas on reaalsus alati materiaalne reaalsus, kõva, kangekaelne, vormitu, läbitungimatu ja ebameeldiv.

• Me oleme südames nii sügavalt anarhistlikud, et ainus riiklik korraldus, milles elamist me ette kujutame, on utoopiline, ja nii küünilised, et ainus utoopia, millesse me suudame uskuda, on autoritaarne.