Hans Ole Brasen, "Päike särab naabri aias" (1902)

ProosaRedigeeri

  • Mina ei tea teist mitte midagi, aga julgen arvata küll. Miks ma ei peaks julgema, mul on tanguteradest padi ja merevaigust madrats ja kui ma viitsin pingutada, kleepub triikraud mu külge nagu magnet.
Lihtsalt TUNDUB, et teil pole mängulisust, traagilisust, ujedust. (lk 9)