Mai Talvest
Eesti näitekirjanik
Mai Talvest (sünninimi Klara-Mai Saviauk, aastatel 1947–1967 kodanikunimi Klara Lumet; 17. märts (vkj 4. märts) 1909 Peterburi – 22. september 2001) oli eesti näitekirjanik.
"Näidendeid"
muudaTsitaadid kogumikust: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969.
"Varrud"
muuda- KAI: Mehed on juba kord niisugused, ei neid või rohkem uskuda, kui oma silmaga näed. (lk 78)
- LEENA: Sina, Kai, ära naera, kaardid näitavad inimesele kõik ette. Paremini veel kui unenäod. Kui meil siin see kolhoosi asutamine oli, siis ma panin kaarte. Tulid välja risti üheksa, padaäss ja risti kümme. Ja läkski kõik täide.
- KAI: Mis need kaardid siis tähendasid?
- LEENA: Kas sa siis aru ei saa? Pada oli kahe risti vahel. Ja näe, nüüd polegi midagi patta panna, kogu aja üks rist ja viletsus. (lk 79-80)
"Naabrid"
muuda- AGATE: Näe, mineva nädala rääkis jälle üks asjamees ilmatuma pika jutu maha. Ikka sellest, et meie linnas on päratu hulk pisipoodnikke, kes on kogu linna kaubanduse oma kätte haaranud ja teevad palju paha. Ja et ainult suurkaupmehed ja soliidfirmad võivad meie kaubandust tervendada... Aga mis sa siin tervendad, kui eestlased tükivad Lätimaalt kaupa ostma. Ja kes see oma raha peale vihane on ja hakkab kolme krooni eest Eestist kahte paari sukki ostma, kui Lätist saab selle eest kolm paari. Ei siin aita firma ega midagi... Kus odavam, sealt ostetakse. Ja ainus soliidfirma on praegu äri viinuskiga... (lk 217)
- MADIS: Sinule tuli see piirijant ainult kasuks. Kontrabandi vedu läheb sul hästi. On kuulda, et ostad varsti endale maja ja lööd seal vürtspoe lahti.
- AGATE: Heldene aeg! Eks inimene pea ikka millestki elama... Aga vürtspood... ee-ei! Mina olen alati eestlaste eest väljas olnud ja eesti kaubandust võivad tervedada ainult soliidfirmad. (lk 222)
- ZUZE: Meil Lätis ei peetagi niisuguseid lehmi, kes halba piima annavad. Niisugust piima, nagu meil on, ei leia sa terves maailmas!
- MARI (juba pahaselt): No kuule... Maa on teil parem kui meil, metsi rohkem, jõed suuremad... Aga meil on jälle mägi suurem kui teil!
- ZUZE: Mõni meeter ongi kõrgem... Seal jätkub meie poistele tööd ainult üheks ööks ja siis on see teie mägi ka meie omast madalam... (lk 257)
"Perekondlikud küsimused"
muuda- TIINA: Pearõhk su kõnes langes siiski kodusele elule, ja see oli kõige huvitavam.
- PEETER (paneb kingad jalga ja seob kiiresti kaelasidet): Puudutasin mõningal määral ka kodust elu-olu. Rääkisin näiteks, kuidas töölt tulnud mees tahab puhata ja ajalehti lugeda. Naisel on teised huvid: toidutegemine, lapsed, üldse rohkem perekondlikud küsimused... Noh, nii nad siis täiendavadki teineteist. (lk 272)
- TIINA: Mina teen tule pliidi alla ja hakkan koogitainast tegema, aga sina tõmba niikaua põrand lapiga üle.
- PEETER: Põr... Põrand?!
- TIINA: Mäletad, kuidas see koht su kõnes kõlas? (Võtab taskust paberi.) Naistele meeldis see kangesti. (Loeb.) "On vana kodanlik eelarvamus, et mehele kõik tööd ei sobi. Iga töö on auasi. Miks ei võiks mees näiteks põrandat pesta, kui naine samal ajal tegeleb toiduvalmistamisega?" Meil ongi praegu täpselt niisugune silmapilk kätte jõudnud.
- PEETER: Arvad?
- TIINA: Muidugi, Peeter. Tule kööki, ma annan sulle pange ja lapi. (Ära kööki.)
- PEETER: Neetud kõne! Oli mul vaja seda kokku vadrata! (lk 281)
"Seltsimees Telefon"
muuda- NOOBEL: Sinu unenäod, kallis Aadam, mind ei huvita.
- JANUNE: Sa ei usu unenägusid?
- NOOBEL: Kui ise näen, siis usun. Ja mina nägin täna öösel, et sa andsid mulle suure pataka raha ja ütlesid: "Võta, see on sinu oma, ja kui vähe on, annan juurde, sinu jaoks pole mul millestki kahju."
- JANUNE: Lihtsalt sigadus - niisuguseid unenägusid vahtida. (lk 294)
"Ajakohane mööbel"
muuda- JÜRI (asub oma töö juurde): Oli mees ja ei ole enam meest... Järele jäi ajakohane mööblitükk.
- MAALI: Millest sina?
- JÜRI: Eks ikka Kaarlist, meie direktorist... Niikaua kui ise seisis höövelpingi taga, oli ikka inimene, aga nüüd ajab niisugust juttu, et südame võtab läikima. (lk 326)
