Marit Saaretalu
Eesti andmekaitsespetsialist
Marit Saaretalu (sündinud 14. augustil 1988) on Eesti andmekaitsespetsialist, Eesti Andmekaitse Liidu juhatuse liige.
Intervjuud
muuda- Kui vaatame ringi erasektoris, siis alati selleks, et mingit reklaami saada, pean ma andma aktiivse nõusoleku. See on üks privacy by design põhimõte ja eriti tähelepanelikult tuleks suhtuda siin laste andmete töötlemisse, mis peaks olema eriti suure tähelepanu all, et me vaikimisi ei jagaks nõrgemate ühiskonnagruppide andmeid välja ehk vaikimisi selline andmete jagamine pole kooskõlas tegelikult isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega. Kuskil seaduses samuti pole antud rahvastikuregistrile alust/õigust, et nemad annavad reklaamiks andmeid kolmandatele isikutele, see ei ole rahvastikuregistri avalik ülesanne.
- Isikuandmed on andmed, mille kaudu on füüsiline isik otseselt või kaudselt tuvastatav. See tähendab, et alati ei peagi olema meil mustvalgelt esitatud isiku eesnimi ja perekonnanimi isiku tuvastamiseks ja piisab ka üldiste tunnuste esitamisest nagu "20-aastane naine Kapa-Kohila külas" (kui oletame, et tegemist on väiksema asukohaga, on võimalik see 20-aastane naine kaudselt tuvastada ja kui lisame siia veel tunnuseid nagu nende emakeel, haridustase ja perekonnaseis - siis ilmselt on meil see isik juba kindel ja me ei räägi enam isegi kaudsest isiku tuvastamisest, vaid konkreetsest otseselt tuvastatud isikust).
- Aga kes, mille alusel ja kuidas hindab, et andmete väljastamine "ei riku minu eraelu puutumatust"? Kõik isikuandmed, mis väljastatakse ja mis isikuandmete vastuvõtja poolt kombineeritakse muude andmetega, mis on internetis vabalt kättesaadavad, võivad tekitada privaatsusriivet. Mis saab siis, kui pannakse kokku rahvastikuregistri ja äriregistri teave ning keegi hakkab mulle saatma ähvarduskirju või õngitseb muud eraelulist infot? See on eraelu riive.
- Marit Saaretalu, intervjuu: Hebo Rahman, "Vaikimisi luba andmetöötluseks on vale", Maaleht, 16.08.2023