Nastik

Nastik (Natrix) on maoperekond. Eestis elab harilik nastik (Natrix natrix).

Proosa

Nastik, vilgas madu, kes vaevalt kellelegi jalgu jääb, soojendab end septembripäikesest köetud kruusal. Mõnus soojus paneb roomaja jaheda vere pärast kastevilust tardumust vilkamalt liikuma. Koldselõugne uss kumbleb päevasoojas ja unustab end lagedale, keset laia maanteed.

Aga siin on nastiku elu rohkem ohus kui ükskõik missuguses teises paigas. Peale astuda, õigemini sõita, ei karda talle keegi, jalgratturgi mitte. Ja teed ei anna nastikule keegi. Ta ise ei märka seda teha, ära roomata, pakku pugeda enne, kui on hilja.

Väike madu tunneb maad enda all vappuvat; tõstab pea, kompab keelega, on valmis salvama, kuid hambutu löök tallatakse maha... Prauhh!

Vaid saba viskleb ja vingerdab tolmus. (lk 36-37)

Harri Jõgisalu, "Maanteel", lk 35-38, rmt: "Nõiutud allikas", 2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981

Muigega meenutan üht sündmust, mis juhtus mõne aasta eest. Meie korteri ukse taga helistatakse tormiliselt. Ma avan. Keegi mees teatab, et loomaaiast olevat põgenenud üks mürkmadu, kes nüüd meie maja juures tänaval on kinni peetud. Madu olevat valmis iga hetk ründama ja mees palub mind helistada zooparki, et loomatalitajad kohale tuleksid ja ohtliku roomaja kinni püüaksid. Näen aknast kokku jooksnud rahvamurdu: uudishimulikke lapsi, kiljuvaid naisi ja kartmatuid mehi, kes ohule vapralt silma vaatavad ja hirmu välja ei näita. Luudade, keppide ja labidatega takistatakse madu põgenemast. Otsin ühe koti, lähen alla ja näen kohe, et tegemist on nastikuga. Kohkunult püüavad ümberseisjad mind tagasi hoida, kui tahan looma paljaste kätega kinni võtta ja ettevaatlikult kotti libistada. "Asjata nägite vaeva," sähvan meestele vihaselt, sest nad on madu vigastanud. "See on ju täiesti ohutu nastik." Imetlus, mis vaprat naist ümbritses, muutub aga nördimuseks, sest labidad, kepid ja luuad pole nüüd mitte ainult tarbetud, vaid tekitavad isegi piinlikkust, ning avalikult demonstreeritud vaprus mõjub naeruväärselt. (lk 76)
- Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973

Luule

ma ei kirjuta vastikuid ridu
ma ei kirjuta nastikuid ridu
ma kirjutan rästikuid ridu
suuri rästikuid ridu

Juhan Viiding, "Ma ei kirjuta vastikuid ridu" kogus "Aastalaat" (1971)