Naturalism

Proosa

[Lavastusest "Päevad ja ööd":] Põldroos ütles, et laval ei tohi näidata sõda tema koledustes, vaid sõjas peab olema oma romantika. Näiteks kui Anja tuleb, siis tal sinel, pilotka ja säärikud kõik särasid! Kuigi Anjal oli väga raske reis selja tagaja oli mõeldamatu, et võib säilitada niisugust riietust. Ja Ratassepa Zaburov, kui nad esimest korda kohtuvad, oli ka nagu pildi pealt välja lõigatud, ilus ohvitser. Meie siis tahtsime natukene nüristada neid asju. Määrisime oma saapad vaseliiniga ära, panime puudrit peale, istusime oma sineli peal ja pilotka panime kaenla alla, et neid kortsutada. See oli esimest korda, kus Põldroos siis käratas meie peale, et mida te endale lubate! Järgmiseks korraks oli kõik muidugi pressitud ja täpselt sama läikiv. Põldroos ütles, et me ei tohi publikule näidata naturalismi. Et kui me toome suhkrusaba lavale, siis see ei ole kunst. See on naturalism, ta ei armastanud seda.
- Ellen Liiger, intervjuudest kogumikus "Ma tahan mängida!", 2018, intervjuud: Karin Kask, lk 42

Avalikku tähelepanu äratas peamiselt kõlvatuks tunnistatud kirjanduse keelamine. Näiteks korjati raamatupoodidest ära 1923. aastal Narva kirjastuses Vironia üllitatud väike luuleraamat "27", mille autor Jaan Kurn varjus kirjanikunime Ralf Rond taha. Kurn ja kirjastaja Leonhard Lasimer anti kohtu alla. Kohtu poolt värvatud kirjanduslikud eksperdid eesotsas Friedebert Tuglasega leidsid: "Lugeja maitset võivad haavata ainult üksikud naturalistlikud laused. Kuid samasuguseid leiame nii maailma kui ka eesti vanemas ja uuemas kirjanduses." Sellele vaatamata trahviti nii autorit kui ka kirjastajat ja raamatu kättesaadud eksemplarid hävitati - põletati Narva postkontori ahjus ära.

1930. aastatel keelati samal põhjusel mitu kirjastuse Loodus väljaannet: Austria kirjaniku Vicki Baumi romaan "Elu võõraslaps" (1934), Looduse romaanivõistluse tööde katkendite kogumik "Suletud ümbrik" (1934) ja rumeenia kirjaniku Panaït Istrati romaan "Onu Angel" (1935).

Aile Möldre, "Eesti raamatu 100 aastat", 2018, lk 27