Otto von Bismarck

Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli 19. sajandi Euroopas üks tuntuim poliitik ning Saksamaa esimene riigikantsler.

Bundesarchiv Bild 146-2005-0057, Otto von Bismarck.jpg


SõnavõtudRedigeeri

  • Saksamaa ei vaata mitte Preisi liberalismi, vaid tema vägevuse poole. Baieri, Württemberg, Baden võivad liberalismi toetada, kuid keegi ei määra neile Preisimaa rolli. Preisimaa peab oma jõu kokku koguma ja seda soodsa hetke tarbeks koos hoidma. Korra oleme sellise hetke juba mööda lasknud. Viini lepingute järgsed Preisimaa piirid pole terveks riigieluks kohased. Aja suuri küsimusi ei määrata mitte kõnede ega enamuse otsustamiste najal – see oli 1848. ja 1849. aasta suur viga – vaid need määratakse raua ja vere toel.
  • Nicht auf Preußens Liberalismus sieht Deutschland, sondern auf seine Macht; Bayern, Württemberg, Baden mögen dem Liberalismus indulgieren, darum wird ihnen doch keiner Preußens Rolle anweisen; Preußen muß seine Kraft zusammenfassen und zusammenhalten auf den günstigen Augenblick, der schon einige Male verpaßt ist; Preußens Grenzen nach den Wiener Verträgen sind zu einem gesunden Staatsleben nicht günstig; nicht durch Reden oder Majoritätsbeschlüsse werden die großen Fragen der Zeit entschieden – das ist der große Fehler von 1848 und 1849 gewesen – sondern durch Eisen und Blut.
    • Kõnes 30. septembril 1862 Preisi maapäeva eelarvekomisjoni ees, cit. via: "Grundkurs deutsche Militärgeschichte. Die Zeit bis 1914", München 2006, ISBN 978-3-486-57853-9, lk 331. Vaata ka "Pfälzer Zeitung" 6. oktoober 1862 lk 1 books.google ning "Fürst Bismarck als Redner". Teine köide. Collection Spemann Berlin und Stuttgart (peale 1881). lk 12 books.google



Valesti omistatudRedigeeri

  • Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja enne valimisi.

VälislingidRedigeeri