Proosa

muuda
  • Programmiline positiivsus toodab ühepäevasuurusi, südame positiivsus ühes kriitilise mõistuse ja tugeva loomisvõimega kujundab unustamatuid väärtusi, mille puhul ei tarvitse muret tunda rahvuslikugi omapära pärast: see saab neile osaks iseenesest üsna loomulikel põhjustel.(lk 205, "Positiivsuse probleemist Eesti iseseisvusaegses romaanis")


  • Kõik arvavad, et täpsus on inimeste juures üks paganama positiivne omadus. Mina nii ei arva. Liiga täpsete inimestega hakkab igav. Liiga korralikud inimesed, liiga kohusetundlikud inimesed, liiga heatahtlikud inimesed. Mulle ei meeldi sellised. Nad tunduvad võltsid. Ühegi inimese iseloom ei saa olla nii positiivne. Nad lihtsalt teesklevad. Ja pealegi võib nende seltskonnas igavuse kätte ära surra. (lk 8)
  • Vaatasin Gerrit, kui ta jõi. Ta oli kindlasti vähemalt kakskümmend aastat vana, mitte palju noorem kui Alex. Kuid samas oli temas midagi kohutavalt poisikeselikku. Võib-olla olid need tema helesinised hullupööra säravad silmad või pisikesed lohud, mis naermise ajal tema põskedele ilmusid. Ja naeris ta pidevalt. Ma kinnitan teile, et te pole mitte iialgi oma elus näinud poissi, kes oleks veel positiivsemalt meelestatud kui Gerri Bremen. Mida enam ma teda tundma õppisin, seda enam ma veendusin, et saada see poiss aga surnuaeda ja ta ajab kõik laibadki naerma. Ausalt. Tal oli alati valmis mõni naljakas ütlus või meeletu lollus või kas või täiesti totter näoilme, mis pani su hullemini naerma kui mõni supernaljakas kloun kusagil paganama tsirkuses. Kui Gerri hoogu sattus, võis ta olla naljakam kui tuhat klouni kokku. (lk 32)