Propeller

Luule

Ma nägin sind, armsam, täna
koolitüdrukute seas.
Sa olid just nagu nemadki:
peenike lillevarreke,
mille ümber hüppenöör
undab nagu propeller.

Aga need koolibrid! See, kuidas nad seisavad õhus paigal, tiibade vurinal, nagu seeravid, tiibu pole nähagi, kere on tähtsalt püsti, silmad vaatavad, saba vudib kõige all nagu väike propeller, et tasakaalu hoida. Ja siis see olend lihtsalt kandub kõrvale. Ükskõik mis suunas. Normaalne lind lendab ikka sinnapoole, kus nokk on. Aga see võib äkki kaduda vasakule, paremale, üles, alla, tagasi. Siis istub oksakesele ja on lind mis lind, nokk ja kõik, ilus pehme sulestik, ainult et linnu miniatuur.
- Tõnu Õnnepalu, "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA, 2019, lk 116