Psühhoanalüüs
(Ümber suunatud leheküljelt Psühhoanalüütik)
Proosa
muuda- Teekonna tagasi lapsepõlvemaale võtaksin ma pärast põhjalikku kaalutlemist siiski parema meelega ette Jean Pauli ja mitte S. Freudi seltskonnas. (lk 72)
- Psühhoanalüütik on pihiisa, kellel on himu ära kuulata ka isade patud. (lk 72)
- Psühhoanalüüs on see vaimuhaigus, mille raviks ta end peab. (lk 73)
- Nad ajavad käe meie unenägudesse, nagu oleksid need meie taskud. (lk 73)
- Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999
- Ärge jutustage oma unenägusid. Äkki tulevad freudistid võimule.
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlkAleksander Kurtna ja Arvo Valton, LR 48/1977, lk 9
- Freud on psühhoanalüüsi isa. Ema sel ei ole.
- Germaine Greer, "The Female Eunuch", Farrar, Straus and Giroux, 1970, lk 104
- Ajapikku selgub, et pahele andumise on põhjustanud kunagine psüühiline trauma või kompleks, viimane aga on omakorda tekkinud veel varem tärganud kirest. Niisugune psühhoanalüütiline liin aga kasvab lavastuses märkamatult sotsiaalseks liiniks, sest kogu etendus kujutab endast suurt ja lootusetut võõrandumisprotsessi, mis on vältimatult omane sellele ühiskonnale, kus kõlavate sõnade varju on peidetud täielik ükskõiksus inimese vastu.
- Valdeko Tobro arvustuses Mikk Mikiveri lavastusele Eugene O'Neilli näidendist "Pikk päevatee kaob öösse", Sirp ja Vasar, 12. november 1971
- Ta oli huviga Freudi lugenud. Eriti meeldis talle daami kirjeldus, kes oli abiellunud kolme mehega; nad kõik olid veidi aega pärast seda surnud saatuslikku haigusesse, mille nad said pärast pulmapäeva. See oli huvitav. Huvitav oli ka see, et alati võis öelda, kes su sõpradest lasevad endale psühhoanalüüsi teha või käivad liiga sageli psühhiaatri juures, — seda võis järeldada sellest, et nad hakkasid äkki, asja ees, teist taga, ilma mingi põhjuseta oma ema süüdistama.
- Margaret Drabble, "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987, lk 57
