"Kalevipoeg"

muuda

[Linda varjukuju:]
Kastis sõrmi kausikesse
Paremal pool vokisambas,
Kus see kallis elumärga,
Vägev võimuvesi seisis.
Pahemal pool vokisambas
Seisis teine kausikene,
Seal see närtsimise märga,
Võimuse kinnivõttija:
Kes sest võtab keelekastet,
Närtsib kohe nõtrusella.
        Varjueite heldel silmal
Tähendeleb poja teeda
Paremal käel kausi poole.
Kalevite kallis poega
Oskab eide õpetusta
Sõnumata seletada:
Võtab kätte kuldakausi,
Rüüpab tugevusemärga
Kange keha karastuseks.


[Sarvik-taadi memm:]
"Katsu enne keelekastet,
Maitse meie mõdumärga!
Kangasjalul seisab kruusi
Pahemal pool kõige parem."
        Kalevite kange poega
Teadis kruusi tähendusta,
Mis see närtsimise märga,
Võimuse kinnivõttija;
Sellepärast sõnaldama:
"Ole terve, eidekene!
Janu mul ei ole juua."


Sarvik-taati argsel sammul
Tuli kambrist kahvatanud,
Lumivalge üle läve.
Ehmatusest eidepoja
Meelemõistus mähkmetessa,
Et ei enam tunnud teeda
Ega teadnud, mis ta tegi.
Mehikene mõtles märga
Võimukarastavat võtta
Keharammu kinnituseks;
Aga käsi kogemata
Ehmatusel eksiteele
Läinud teise kruusi külge,
Kus see rammuraugendaja,
Närtsimisemärga oli,
Mis teeb aru harvemaksi,
Peidab meele mehe peasta.
        Kalevite kange poega
Asjalugu arvamaie,
Kallas kohe teise kruusi
Kuivetanud kurgu kasteks.
Vägev võimustusemärga,
Keharammu karastaja,
Lehvitas kui tuleleeki
Elulained lõkendama.


Proosa

muuda