Proosa

muuda
  • Diskograafia moodustub salvestistest, mis mingil moel on tehtud avalikuks plaatidel, helikassettidel, videokandjatel või uuemal ajal ka internetistriimides levivatel albumitel. Tegemist on üpris kirju kogumiga, mille äärealadel on näiteks ka ajakirjade ja raamatute vahel ilmunud kettakesed, õppematerjalid koolidele ja üksikutel juhtudel ka kingitusteks mõeldud albumid või ülikoolide raamatukogudes hoitavad piiratud levikuga helikandjad.
  • Salvestuste levik helikandjatel on paljutahuline nähtus, kuid üldistus kõlab igal juhtumil üsna ühtemoodi: helikandjatele talletatud ja sellisel kombel leviv muusika seondub mitmel moel inimeste muusikakirega ning väljendab seda. Ühed, kes tahavad muusikat kuulata ja otsivad sealt elamust, teised, kes tahavad head muusikat luua, esitada ja teistega jagada ning kolmandad, kes vahendavad, ei ole samuti üldjuhul mitte pelgalt turukaupmehed, vaid muusikahuvilised.
    • Immo Mihkelson, "Seitse kümnendit plaatidel - pikk ja lai diskograafia", Postimees, 7. august 2020, lk 17