Välispoliitika
Välispoliitika on kogum poliitilisi eesmärke, mis määravad riigi suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud väljapoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus.
Proosa
muuda- Ameeriklased, olles kõlbeline rahvas, tahavad, et nende välispoliitika kajastaks väärtusi, mida nad rahvana hindavad. Kuid ameeriklased, olles praktilised inimesed, tahavad samuti, et nende välispoliitika oleks ka efektiivne.
- Americans, being a moral people, want their foreign policy to reflect the values we espouse as a nation. But Americans, being practical people, also want their foreign policy to be effective.
- George Shultz, "Power and Diplomacy in the 1980s", Washington, 3. aprill 1984, Department of State Bulletin, 84. köide, nr 2086 (mai 1984), 13
- tõlkinud Elle Vaht, Henry Kissinger, "Maailmakord : mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust", Tallinn 2017, lk 296
- Kontinendi lääneosas oldi 2014. aastal aga šokis. Ei tulnud ettegi, et kakskümmend aastat kestnud Moskva meelitamine oli üks põhjustest, miks Kremlis otsustati, et endale saab lubada Euroopas sõda alustada.
- Sama aasta novembris hüüdis ühe Lääne-Euroopa riigi minister EL-i välisministrite nõukogus Venemaa tegevusele karmimat reaktsiooni nõudnud Leedu kolleegile nii: Linas, ma saan aru, et teil on oma ajalooline kogemus, aga me peame siin arukat välispoliitikat ajama! Ikka ei olnud kohale jõudnud – või ei soovitud seda näha – kibe tõsiasi, et Euroopa on sõjas. Et Ukraina on Euroopas, et Donbass on Euroopas, me lähinaabruses.
- Ka 2014–2022 püüti Ukrainat välispoliitiliselt käsitleda osana Venemaa probleemist, funktsioonina sellest. Euroopa Liidus, vabatahtlikult liitunud klubis, kus lõhestavate teemade arutamist viimse võimaluseni välditakse, polnud selgeks vaieldud: kas Ukraina näol on tegu riigiga, mis peab meie eest sõda (ühe rühma liikmesriikide arvamus, nüansierinevustega muidugi) või korruptsioonipesaga, kuhu me raskesti arusaadavatel põhjustel miljardeid kallame, vähe vastu saades (teine rühm liikmesriike, samuti nüanssidega).
- Me ei peaks toetama üht korrumpeerunud riiki ainult geopoliitilistel põhjustel, kõlas teise rühma jutupunkt.
- Ukraina oli aga vahepeal arenenud, emantsipeerunud, kaugelt enamaks kui vaid korruptsioonipesaks. On hõlpus aru saada, miks hoovõtt selleks kauem kestis kui näiteks Balti riikidel.
- Matti Maasikas, "Geopoliitika hammustab valusalt", ERR/Diplomaatia, 04.06.2022
