Nõbu ja proua Vasalli istusid kõrvuti diivanile, nende selja taga vastu seina oli terve mägi sohvapatju, lausa tungil, ülestikku, kõik üksteisest erinevad. Saara Vasalli purunenud lootus abielluda oli nähtava kuju võtnud neis teab mitmes eri tehnikas tehtud sohvapadjas. Nüüd oli nõbu, kellega nad olid kasvukaaslased, jõudnud kihluseni, kuigi oli temast vanem. Saara oli varem mõelnud, et ei leidu nii lolli meest.
Iris Uurto, "Armastus ja kartus", tlk H. Lepik, 1963, LR 1-3, lk 16