Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuni/20

• Saatus, mõlgutles ta uuesti. Miks oli ta varem saatust alati kujutlenud murdlainena, mis tal üle pea kokku lööb, või pööristuulena, mille rajus ta keerleb abituna kui leht? Saatus võis ju ka olla selge suveilm, kaitstud viibimine kohas, mis oli peaaegu ta kodumaa, inimesega, keda ta õigupoolest juba tundis sündimisest saadik.
  • Katrin Jakobi, "Suveöö unenägu", rmt: "Suvekodumaa", 1992, lk 23