Šuvalovos oli aga isal minu pärast sanatooriumi juhtkonnaga arusaamatusi olnud. Minu vene keele oskus oli ülimalt napp. Lugemisvaraks olin aga kaasa võtnud Mihhail Šolohhovi "Vaikse Doni" teise köite saksa keeles, sest eesti keeles oli selleks ajaks ilmunud ainult esimene osa. Ju seal pargis keegi oli minu ümber keerutanud ning siit arupärimine isale: kuidas on võimalik, et Nõukogude kindrali tütar loeb fašistlikku kirjandust ja ei oska vene keelt?!
Aino-Eevi Lukas, "Mina, isa ja abikaasa", rmt: "Kindral. Professor. Vandeadvokaat", 2008, lk 25
