[Oriana Fallaci raamatust "Mitte midagi ja nii jääbki":] Jälle tõstatab ta küsimuse, mis on elu ja miks peavad inimesed nii palju jõudu raiskama, et üksteist tappa. Ent tõdeb kurvalt, et nii on see aegade algusest peale olnud. Ometi jääb kõlama üleskutse: elage oma elu võimalikult hästi ja täisvereliselt, sest kui meie eksistents kord lõpeb, ei ole meil sellest kõigest enam midagi kasu. Mitte midagi ja nii jääbki.
Anne Kalling, "Eessõna", rmt: [[Oriana Fallaci, "Kiri sündimata jäänud lapsele", tlk Anne Kalling, 2011, lk 9
