Praostiproua läks oma talitusi talitama, kuna praost ja Matti jäid veel juttu vestma. Nad rääkisid sellest, mis inimesemõistus kõik välja ei mõtle ja teoks ei tee ja kui kaugele see veel edeneda ei või.
Ja praost lausus, et "kui aga ülejõu ei punnitataks..."
"See on muidugi hea, et inimene oma mõistust tarvitab, mis talle loomisel on antud... kui ta aga suureliseks ei saaks ja seda ära ei unustaks, kelle käest kõik tuleb," ütles praost ning lisas, et "jumala tööd on need aurumasinad ja raudteedki."
