Kui tahta paksude värvidega karikeerida meeste halbu iseloomujooni, siis võiks öelda, et Y-kromosoom on üks mõttetu roigas, milles on säilinud hulk arhailist geneetilist jampsi, millega pole tänapäeva maailmas suurt midagi peale hakata. Just siin avaldub kõige ilmekamalt küti viletsus: ta pole nõus metsast välja tulema isegi mitte siis, kui see mets on viimase kui puuni maha saetud ja ta on sunnitud selle lihtsalt välja mõtlema. Soomeugrilisus on nägemuslik Y-liiteline haigus.
Erutavalt kirjeldab Ridley meie sees toimuvat võitlust sugu määravate kromosoomide, X- ja Y-kromosoomi vahel. "Imetajate Y-kromosoom on pidevas võitluses, milles ta oma vastasele ka pidevalt alla jääb. Loogilise järeldusena peaks Y põgenema ja peitu pugema, heites endast eemale järjestused, mis ilmtingimata pole ta eksistentsiks vajalikud," tsiteerib Ridley teaduskirjandust. Vaesed meessugukromosoomid, keda piirab kolmekordne vägi naissugukromosoome!
Tiit Kändler, "Geenirindel võitjaid ei mõisteta", Sirp, 02.06.2000, arvustus raamatule: Matt Ridley, "Genome. The autobiography in 23 chapters", London: Fourth Estate