Luule

muuda

Õlakehituse aeg on alati käepärast.
Sellepärast ära murele, vaid mõtle särast,
unistuse pelgast hoonest, elu lättesoonest,
mis meid lahutab maailmas mustast, süngest Toonest.

  • Mats Traat, "Septembrifuuga" kogus "Septembrifuuga" (1980), lk 38

Proosa

muuda


  • "Keegi, keda nad teavad?"
Õlakehitus, seejärel jälle noogutus.
"Sellepärast sa rääkisidki meile, eks ole?"
"Uuuk."
"Aga Ülikooli Nõukogule mitte?"
"Uuuk."
"On sul aimu, kes see olla võiks?"
Raamatukoguhoidja kehitas õlgu — ülimalt ilmekas žest keha kohta, mis on põhimõtteliselt lihtsalt kott kahe abaluu vahel.
"Hüva, seegi on juba midagi. Anna teada, kui veel midagi kummalist juhtub, eks?" Vimes mõõtis pilguga riiuliteridu.
"Kummalisemat kui tavaliselt, see tähendab."
"Uuuk."
"Aitäh. Meeldiv on tutvuda kodanikuga, kes peab oma kohuseks vahtkonda aidata."
Raamatukoguhoidja andis talle banaani.