Proosa

muuda
  • [Reynaud:] "Öelge mulle, mida te loodate sellega saavutada, et te õhutate minu kihelkondlasi oma juuri lahti kiskuma, oma turvalisusest loobuma ..."
Ta heitis mulle tühja pilgu. "Juuri lahti kiskuma?" Ta silmitses ebalevalt umbrohuhunnikut minu kõrval rajal.
"Ma pean silmas Joséphine Muscat'd," sähvasin ma.
"Oh." Vianne näppis rohelise lavendli vart. "Ta oli õnnetu." Ta näis arvavat, et see ongi kogu seletus.
"Aga nüüd, kus ta on murdnud abielutõotust, jätnud kõik, mis tal oli, ja loobunud endisest elust, kas ta on teie arvates õnnelikum?"
"Muidugi on."
"Tore filosoofia," irvitasin ma. "Kui te olete seda sorti inimene, kes ei usu pattu."
Ta naeris. "Ei usugi," sõnas ta. "Ma ei usu üldse sellesse." (lk 230-231)


  • "Kui kõik on vaikseks jäänud," alustas rabi neile pahast pilku heites napisõnaliselt, "siis võime alustada."
"Minu kuninganna," luges Reuben madala monotoonse häälega kaardile kirja pandud sõnu. "Olgu Jõud meiega, kui me rändame läbi elugalaktika. Ma luban, et ei pöördu kunagi Jõu tumeda poole poole..."
"Selleks on väheke hiljavõitu," sosistas Huckle ja Polly müksas teda.
"... vaid seisan igavesti meie armastuse valguses. Ma tõotan võidelda kurjuse impeeriumiga ja sina võid sisse võtta oma koha minu kõrval, kui me koos juhime galaktikat."
"Ma teen seda," ütles Kerensa.
Ta võttis välja oma kaardi. Polly hammustas väga-väga tugevasti huulde.
"Minu Jedi, minu armastus! Ma võtan sinu käe ja ühinen sinu tõotusega. Olgu meie Jõud tugev. Jää Jediks ja ma seisan alati sinu kõrval."
"Ma teen seda," lausus Reuben, aga raske hingamine, mis kostis läbi mikrofoni, muutis ta hääle krigisevaks. (lk 347-348)
  • Jenny Colgan, "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021