Arutelu:Fanny de Sivers
Viimase kommentaari postitas Ehitaja 8 kuu eest teemas Sivers või Sievers?.
Sivers või Sievers? muuda
Sivers ikkagi? Kuigi 1992 Loomingu Raamatukogu, "Mateeriasse kootud palve", kaanel on Sievers ja järelsõnas Sivers :) Selle viimase allikas: B. Kangro, Eesti kirjakuulutaja eksiilis, EKK, Lund, 1989. Aga kui viidata konkreetsele väljaandele, nt tollele LR-le, siis peab viide olema nii nagu seal kaanel? BirgittaMTh (arutelu) 5. august 2023, kell 16:51 (EEST)
- Jjjjah, üheti vist oleks praktiline nimetada nii, nagu kirjas on, ning lisada märkus. Vahel on nimekuju erisusel põhjus, vahel on lihtsalt kirjaviga. Teisalt, kui sealt siis hakatakse tsitaate märksõnalehtedele laiali kandma, siis oleks ehk ilusam, kui mujal kasutaks ikkagi põhinimekuju... kuigi mitte alati. Näiteks ma ise tahaks tsiteerida ikkagi Emil Tode "Piiririiki", sest Õnnepalu nime all pole sellist raamatut ilmunud; samas, kui tegu on tundmatuma pseudonüümiga, tekitab see vist peamiselt segadust? Ja vigast kirjapilti või praeguseks vigaseks muutunut (nt kui transkriptsioon on muutunud ja me ei kirjuta enam välisautori nime nii, nagu Tammsaare ajal kirjutati) ei tahaks ka levitada. Mõni koolilaps kopeerib ja saab kahe. Oeh. --Ehitaja (arutelu) 5. august 2023, kell 19:48 (EEST)
- Muidugi Emil Tode. Tsiteerimisel. Kirjanduses. Nagu on kirjanikunimi A. H. Tammsaare, vist populaarselt, rahva seas, ka kirjanik Tammsaare, aga füüsiline inimene ja kodanik hr Anton Hansen. Ja Tõnu Õnnepalu. Jüri Üdi ja Juhan Viiding. Oleneb vaatepunktist ja kontekstist, tähendab. Kui rmt autor kasutab pseudonüümi, siis on see tema kirjanduslik valik ja seda peaks austama. Kirjandusloos ja eluloos jälle teine asi. Mamõtlen et vikitsitaatides peaks rõhuma kirjanduse poole pealt, kui vähegi võimalik. Et nii, nagu on tolles väljaandes trükitud. Aga see juhtum oletatava kirjaveaga on ikka pähkel. Kui on vaja viidata vigaselt trükitud nimega väljaandele, siis õige nimekuju viites nurksulgudesse? Jõle karvane. Kui oletada, et õiget nimekuju kasutades leiab kataloogidest jms. üles ka selle väljaande, kus on valesti, siis võiks rahumeeli igal pool viidetes kirjutada Sivers, isegi viidates sellele LR-le, kus kaanel on Sievers. Ühesõnaga, ma ikka ei tea. BirgittaMTh (arutelu) 19. august 2023, kell 10:54 (EEST)
- No teeks siis konkreetselt Siiversi puhul nii, et kirjutaks enamikus kohtades õigesti ja tema enda lehel selles kohas, kus on põhiline viide raamatule, kaanel oleval kujul ja selle järele sappa sulgudes märkuse, et raamatukaanel on nimekujus viga. Ja igal pool teistel lehtedel tsiteerides kirjutaks ikkagi nii, nagu õige on, sest täpsustus märkusi igal pool korrata läheks pigem risustamiseks. Sobib? --Ehitaja (arutelu) 20. august 2023, kell 14:27 (EEST)
- Muidugi Emil Tode. Tsiteerimisel. Kirjanduses. Nagu on kirjanikunimi A. H. Tammsaare, vist populaarselt, rahva seas, ka kirjanik Tammsaare, aga füüsiline inimene ja kodanik hr Anton Hansen. Ja Tõnu Õnnepalu. Jüri Üdi ja Juhan Viiding. Oleneb vaatepunktist ja kontekstist, tähendab. Kui rmt autor kasutab pseudonüümi, siis on see tema kirjanduslik valik ja seda peaks austama. Kirjandusloos ja eluloos jälle teine asi. Mamõtlen et vikitsitaatides peaks rõhuma kirjanduse poole pealt, kui vähegi võimalik. Et nii, nagu on tolles väljaandes trükitud. Aga see juhtum oletatava kirjaveaga on ikka pähkel. Kui on vaja viidata vigaselt trükitud nimega väljaandele, siis õige nimekuju viites nurksulgudesse? Jõle karvane. Kui oletada, et õiget nimekuju kasutades leiab kataloogidest jms. üles ka selle väljaande, kus on valesti, siis võiks rahumeeli igal pool viidetes kirjutada Sivers, isegi viidates sellele LR-le, kus kaanel on Sievers. Ühesõnaga, ma ikka ei tea. BirgittaMTh (arutelu) 19. august 2023, kell 10:54 (EEST)