Arutelu:Juhan Smuul

Viimase kommentaari postitas BirgittaMTh 9 päeva eest teemas tädi Polly "Jäises raamatus".

Isahane jaoks peaks nüüd küll parema viite leidma kui Miksike. --Ehitaja (arutelu) 4. mai 2020, kell 10:54 (EEST)Vasta

See pilt siin ilmselt olla ei tohi, CC litsents on tal ka ilmselt sellepärast, et autor ei tea, et Eestis pole panoraamivabadust ja skulptuur on liiga uus, et olla autorikaitse alt väljas. Pseudacorus (arutelu) 4. mai 2020, kell 15:05 (EEST)Vasta

On Vikipeedias.--Vilho-Veli (arutelu) 4. mai 2020, kell 15:12 (EEST)Vasta
Ta võiks olla otse eestikeelsesse Vikipeediasse laetud, aga mitte Commonsis, sest foto autoril pole õigust oma fotole nii vaba litsentsi anda. Pseudacorus (arutelu) 4. mai 2020, kell 15:20 (EEST)Vasta
Pikemas perspektiivis tuleks teha n-ö kogukonna arutelu ja otsus, kas Eesti mitteärilise panoraamivabaduse raames võiks teha eesti Vikitsitaatides samasuguse erandi, nagu on juba tehtud Vikipeedias, ning pilte siia üles laadida. Avalikus ruumis on palju tsitaate kunstiteostel, mille fotode jagamine on Eestis vaba üksnes mitteäriliselt ehk siis vikiprojektides endis, kuid mitte edasi kõigile selle kasutajatele. --Ehitaja (arutelu) 4. mai 2020, kell 20:42 (EEST)Vasta
See on küsimus lausa üldise arutelu jaoks - mitte, et siin mingeid horde käiks, aga niisugused asjad peaksid olema avalikuma foorumi teema kui üksiku artikli aruteluleht. Pseudacorus (arutelu) 4. mai 2020, kell 20:46 (EEST)Vasta

Nüüd ei saa siin ka enam aru, kes mida ütleb. Ja luuletustel pole pealkirju. --Ehitaja (arutelu) 1. mai 2023, kell 01:36 (EEST)Vasta

Panna "Ärni monoloogid", "Mihkli monoloogid" alapealkirjadeks…? Et siis selle alapealkirja all on kõik eponüümse tegelase jutt. Ei tea kas läheb selgemaks. Aa ja mul hetkel tundus hea idee, kah pole kindel sub specie eternitatis, aga kustutasin praegu ära sõnapaari 'tsiteeritud väljaandest'. et kui on pealkiri ilmumisandmetega, sis on juba vihje, et sealt, ja et on tsiteeritud, on vihje, et Vikitsitaadid. Et oluline on täpsustada, et tsiteeritud väljaandest, ehk siis, kui on sama asja vaja eri väljaannetest miskipärast tsiteerida.
Ja kuidas väljaandele viidata, mina ei tea kumb on etem. Vrdl praegu pealkirju "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk" ja Muhulaste imelikud juhtumised. Viimane on sellest koolkonnast, et viites on kursiivis raamatu v ajakirja vms pealkiri, mis on kaanel, ja jutumärkides on artikli pealkiri, mis on ilmunud ajakirjas v kogumikus. — See viis aitab vahet teha arusaamisel, kas tegemist on sarjas ilmunud monograafiaga (pealkiri kursiivis) või kogumikus ilmunud artikiga (pealkiri jutumärkides). Inimese moodi kirjutades, lihttekstis, on iga pealkiri kursiivis, ajalehed ilma. BirgittaMTh (arutelu) 14. mai 2023, kell 21:44 (EEST)Vasta
Eesti õigekirjas on üldpõhimõte, et pealkirja eristamiseks muust tekstist pruugitakse jutumärke (ja seda, muide, ka võõrkeelsete pealkirjade puhul). Kursiiv ei taha kopeerides kaasa tulla ja temaga on muidu ka igasugust häda (kas eristub visuaalselt? kas igal fondil igas formaadis on üldse kursiiv?). Selle poolest ma eelistan pigem kirjutada jutumärgid, mis jäävad igas formaadis ja brauseris ja aparaadis jutumärkideks. Saab ju kirjutada "...", rmt: "..." ja nii on igal juhul selge.
"Tsiteeritud väljaandest" ma jätaks ette neil puhkudel, kui on läbivalt tsiteeritud üht väljaannet ja allpool ilmumisandmed ei kordu, on ainult iga tsitaadi leheküljenumbrid. (Mulle meeldib ka panna leheküljenumbrid otse iga tsitaadi sappa, mitte ilmumisandmete järele, sest kopeerides tekib teinekord muidu segadus.) Kui tsiteeritakse eri väljaandeid (ja vahel tahaks seda nimme teha, et eri redaktsioonide erinevust demonstreerida, tulgu vahe siis autorilt või toimetajalt või tsensorilt), siis peab muidugi panema andmed iga tüki juurde eraldi ning ühist päist pruukida ei saa. Iseenesest see "väljaandest" fraas ka tuletab nii lugejaile kui ka kaastöölistele meelde, et on olemas eri väljaanded ja sellega peab arvestama, ses mõttes on sel väike pedagoogiline funktsioon. Inimesed tavaliselt sellele ei mõtle ning meilgi on olnud paar tegelast, kes seda kurba tõika hästi ei hoomanud.
Vahepealkirjad polegi vast halb mõte. --Ehitaja (arutelu) 15. mai 2023, kell 13:59 (EEST)Vasta
Jutumärkide asjus eesti õigekirjaga nõus; kui on vaja erandit, nt teadusajakirja viitamisnõuetes, ju nad siis sellega hakkama saavad. Vaatan, et edespidi oleks õigesti. Vähemalt mis ma ise panen.
Kui on vaja tsiteerida sama asja mitut väljaannet, siis ehk saab nii hakkama, et:
Tsiteeritud väljaandest [seejasee]; kui on lisatud teine aastaarv, siis [seejateine].
Ilu seisneb selles, et saab lihtsa vaevaga lause lõppu väljaandeid lisada. Ja kui teisest väljaandest on hulgem tsitaate, ei pea tolle iga tsitaadi taha tervet allikaviidet välja kirjutama, ainult aastaarv. (Lootes jumalanimel, et enamasti ikka on erinevustega väljaanded eri aastatel ilmunud.) BirgittaMTh (arutelu) 8. oktoober 2023, kell 12:54 (EEST)Vasta
Tabamatu ilu seisneb selles, et ma tean vähemalt kaht teost, millest on ilmunud samal aastal kaks erinevat väljaannet (mitte trükke samalt kirjastuselt). Ühe nimi hetkel ei meenu (minu meelest oli see miski, mida on meilgi tsiteeritud), aga teine oli minu arust "Meister ja Margarita". --Ehitaja (arutelu) 10. jaanuar 2024, kell 01:36 (EET)Vasta

Pingviinide elu muuda

Panin praegu palja pealkirja, ja lk nr-ta tsitaadi, sest teost mul pole. Kui pseudakoorilises koduraamatukogus kah pole, siis ma laenasin sealt ja kaotasin ära. :( Aga Smuuli vist viimase ja mõnesmõttes parima teosena väärib ta tsiteerimist igati. Klipp lavastusest:

Katkend ENSV Riikliku Noorsooteatri etendusest "Pingviinide elu ehk enne, kui saabuvad rebased". Osatäitjad: Daft – Olev Eskola, Ints – Enn Kraam ja Galapagose prohvet – Mikk Mikiver.

Esmakordse teatritõlgenduse sai J. Smuuli algupärand "Pingviinide elu" ("Enne, kui saabuvad rebased"). Teose lavastas Voldemar Panso. Etendust mängiti Tallinna Kunstihoone saalis Võidu väljakul (esietendus toimus 22.09.1968). https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-katkend-lavastusest-pingviinide-elu BirgittaMTh (arutelu) 8. oktoober 2023, kell 13:25 (EEST)Vasta

Meremees Murka muuda

Viimati ilmunud: Juhan Smuul, "Meremees Murka", toim. Jaak Urmet, Andra Teede, Tallinn: Jutulind, 2007 Esmaväljaanne: Juhan Smuul, "Meremees Murka", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958 Meie lapsepõlve lemmikraamatutest: Juhan Smuul, "Meremees Murka", Tallinn: Eesti Raamat, 1972 (arvatavasti levinuim väljaanne?). Igatahes täitsa hea lugu oli.

Aga kuskohas oli see lugu heeringasoomusest, kas seal v mujal? Et mis meremehega võib pikal heeringapüügireisil juhtuda. Ühel ööl koputas keegi kapteni kajuti uksele. Näitas näpu vahel heeringasoomust ja küsis: "Mis ma sellega peaks tegema?". Kapten sai aru küll, et mehel katus natuke sõitma läinud, soovitas: "Katsu ettevaatlikult saapasäärde panna." BirgittaMTh (arutelu) 9. jaanuar 2024, kell 10:07 (EET)Vasta

tädi Polly "Jäises raamatus" muuda

Tegelikult oli Huckil vestlus miss Watsoniga, aga see on siin nagu selline koht et ei vaja faktitäpsustust. Nagu. Smuuli matused, kui tal valesti meeles on, ja tädi nimi ei ole kirjakohta mõtte asjus oluline. BirgittaMTh (arutelu) 2. aprill 2024, kell 22:57 (EEST)Vasta

P. S. Aga rubriike Proosa, Draama ei ole lehele Juhan Smuul ja muidu kirjanikulehele hädapärast vaja. Mumst. Niigi selge kumb kompas ja kumb taarikapp on. ? BirgittaMTh (arutelu) 3. aprill 2024, kell 12:25 (EEST)Vasta
Naase leheküljele "Juhan Smuul".