Proosa

muuda


  • "Noh, ma olen kindel, et keegi ei pahanda, kui ma klassi parimale õpilasele natuke lisaabi osutan," ütles Lockhart soojalt ja tõmbas välja üüratu paabulinnusule. "Jah, ilus, eks ole?" ütles ta, saades valesti aru Roni jälestust väljendavast näoilmest. "Ma hoian seda tavaliselt autogrammide jagamiseks."
Ta kritseldas tõendile tohutu suure hoogsa allkirja ja ulatas selle tagasi Hermionele. /---/
Raamatukoguhoidja proua Pince oli kõhn ja kergestiärrituv naine, kes nägi välja nagu alatoidetud raisakotkas.
""Keigge wäggewammad nöiajogid"?" kordas ta kahtlustavalt ja püüdis tõendit Hermione käest võtta, kuid Hermione ei lasknud seda lahti.
"Ma mõtlesin, et äkki saan ma tõendi endale jätta," ütles ta hingetult.
"Ah, ole nüüd," ütles Ron seda tema haardest välja väänates ja proua Pince'i nina alla lükates. "Me hangime sulle uue autogrammi. Lockhart annab allkirja igale asjale, mis piisavalt kaua paigal seisab."


  • Preili Beedle juhatas nad tahapoole, tuppa, kus põhirolli mängis sitsiriie, ja viis noore Sami suure kirjutuslaua juurde. Ta tegi ühe sahtli lahti ja ulatas poisile millegi, mis paistis olevat suur raamat. "See on "Rõõm kõrvavaigust", autorikoopia, ja ma kirjutan sulle siia autogrammi, kui tahad."
Noor Sam võttis raamatu, nagu oleks see püha reliikvia, ja tema isa, kes muutus ajutiselt emmeks, küsis: "Mida hea laps ütleb?" Sellele vastas noor Sam särava naeratuse ja aitähiga ning lisas: "Palun ärge sodige selle sisse. Minul ei lubata raamatute sisse sodida." (lk 161)