Proosa

muuda
  • Lauale kuhjatud kraami vaadates hakkas juhataja suurest rõõmust lausa poisikeselikult hüppama.
"Oh kullakesed!" hüüdis ta. "Nüüd olen ma küll niisama hästi kui valmis doktor!"
Ning märganud, et naksitrallid temast päris hästi aru ei saa, selgitas ta samas:
"Muidugi panen ma kõik need asjad muuseumis välja. Kuid peale selle on neil veel eriline tähendus minu jaoks isiklikult. Või õigemini kogu meie linnuteaduse jaoks. Ma olen nimelt linnuteadlane, mu pisikesed, ja kirjutan doktoritööd! Ning kas teate, mis on mu doktoritöö teema? "Mõningatest harakate iseäralikest harjumustest." Nüüd te ehk mõistate, mida teie annetus mulle tähendab?"
Naksitrallid noogutasid aupaklikult.
"Niisiis," ütles juhataja naeratades. "Ma palun teid tingimata tulla minu doktoritöö kaitsmisele ja osa võtta sellele järgnevast peost. Sinna ei peaks nüüd enam kaua aega minema." (lk 190)


  • Praeguseks on kõik muutunud, hästi palju võimalusi on juurde tekkinud ja need, kes pole ise nullist alustanud, ei oska seda hinnata. Minul olid doktoritööd alustades kasutada enam-vähem vaid joonlaud ja kaalud. (lk 128)