Masohhism
(Ümber suunatud leheküljelt Enesepiinamine)
- Enam ei möödunud ainustki päeva üksildase jalutuskäiguta, kus võis takistamatult nautida ebameeldivate mälestuste kogu mõnu.
- Jane Austen, "Uhkus ja eelarvamus", tlk Henno Rajandi, Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 197
- Masohhistlik inimene vabaneb talumatust eristatuse- ja eraldatusetundest, muutes end lahutamatuks teisest inimesest, kes suunab, juhib ja kaitseb teda, on talle nii-öelda elu ja hapnik. Selle võim, kellele alistutakse, on piiritu, olgu siis tegemist inimese või Jumalaga: tema on kõik, mina aga mitte rohkemat kui osake temast. Ning osakesena jagan ma tema suurust, võimu ja kindlust. Masohhistlik inimene ei pea tegema otsuseid, ei pea millegagi riskima; ta ei ole kunagi üksi - ent ta on sõltuv, temas puudub terviklikkus, ta ei ole veel täielikult sündinud. Religioosses kontekstis nimetatakse jumalusobjekti iidoliks, masohhistlike armastussuhete ilmalikus kontekstis on jumaldamise põhimehhanism sama. Masohhistlikud suhted võivad olla seotud füüsilise, seksuaalse ihaga; sellisel juhul ei ole tegemist ainult vaimse alistumisega, vaid ka täieliku kehalise alistumisega. Masohhistlikult võib alistuda saatusele, haigusele, muusikarütmile, orgialaadsele seisundile, mille loob uimastite kasutamine või hüpnoos - kõikidel nendel juhtudel ütleb inimene lahti terviklikkusest, ta muutub kellegi või millegi enesevälise vahendiks, ta ei pea elamisprobleeme lahendama loovalt ja aktiivselt.
- Erich Fromm, "Armastuse kunst", tlk Ann Alari, 2. tr, 2006, lk 28-29
- Kui ta läinud oli, helistasin Tomile, kes võttis mind mu enesepiinamise lõpetamiseks kaasa Saatchi galeriisse ühe oma kunstikooli sõbra peole. "Bridget," sosistas ta närviliselt, kui astusime valgesse urgu grungenoorte merre. "Sa ju tead, et pole trendikas installatsioonide üle naerda?"
- "Okei, okei," ütlesin tumedalt. "Ma ei tee ühtki surnud kala nalja."
- Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 192
