Enn-Arno Sillari

Eesti Nõukogude poliitik ja ettevõtja

pooleli...

Proosa

muuda
  • Pole saladus, et ikka veel leidub juhte, kes meelsasti veenavad end selles, nagu ei oleks nüüdisaegse asjaliku stiili puhul mitte just eriti kohustuslik suhelda inimestega, lihttöölistega, käia tsehhides ja brigaadides, viidates sealjuures ülemäärasele hõivatusele ning töö kasvavale ulatusele. $ee nõuab tõelist taktikat, strateegiat parteiorganisatsioonide töös. Seepärast tahaks näha konkreetseid soovitusi, mitte aga targutusi, konkreetset tegutsemist inimestelt, teaduselt ja teadustegelastelt, kelle praktiline ülesanne ongi nende probleemide avamine ja teaduslike lahenduste väljatöötamine, et saada need lahendused lähimas tulevikus. Siis hakkavad toimuma ka konkreetsed nihked. (lk 108)
  • Selgus, et siiski annab ennast nii mõnelgi pool tunda ülemäärane kiindumus majandustegevusse, mille puhul suhtlemine inimestega ja kasvatustöö tunduvad juhile asjatu ajaraiskamisena. On ju kergem töötada tonnide ja kilogrammidega kui kasvatada inimest. Mõnedele ei ole see lihtsalt omane. (lk 109)
  • Võib teha teisegi järelduse — kaugeltki mitte kõigil ei ole metoodilisi ja pedagoogilisi kogemusi, mis on vajalikud tööks inimestega. Mõnedel juhtidel need lihtsalt puuduvad. (lk 109)
  • Viimasel ajal on ülikooli teaduskonnas hakatud juhtivate töötajate ettevalmistamisel ulatuslikumalt kasutama aktiivset õppevormi. Kuulajatele tehakse muu hulgas ülesandeks lahendada probleem- ja situatsioonülesandeid. Sellised ülesanded imiteerivad elulisi olukordi, mis võivad tekkida igas tootmistöö lõigus. Oleme arvamusel, et selline ettevalmistamise vorm lähendab õppeprotsessi praktilise töö tingimustele ning aitab kaasa sellele, et juhtivatel töötajatel kujunevad välja sellised kogemused, sellised vilumused, mida iga päev vaja läheb ja mis aitavad leida õige lahenduse kollektiivides praktiliselt iga päev tekkida võivate paljude konkreetsete, tihtipeale keerukate kasvatuslikku laadi probleemide puhul. (lk 110)
  • Ilmselt tuleb rohkem mitmekesistada just aktiivseid õppevorme, kuna selge on see — loengud on majandusjuhte ära tüüdanud, nad ei taha neid loenguid kuulata, kohusetundlikud käivad, vähem kohusetundlikud lihtsalt ei käi kohal. Nende loengutega me mõistagi kaugele ei jõua. (lk 111)
  • Pärast seminari kuulajad tavaliselt tutvuvad kollektiivi praktilise tööga. Meil toimus kokkuvõtlik õppus. Me viisime selle läbi Riiklikus Akadeemilises Teatris "Vanemuine", kus sotsialistliku töö kangelane Eesti NSV rahvakunstnik Kaarel Ird näitas, kuidas ta töötab näitlejatega ning demonstreeris Stanislavski süsteemi. See oli juhtidele küllaltki huvitav. Nad jäid rahule. Vaadati ja arutati seda, kuidas kasvatada näitlejat. (lk 111)
  • Ja siin tekivad mõningad probleemid. Need probleemid seisnevad selles, et meie potentsiaalsetel juhtidel, potentsiaalne juht aga on iga kõrgkooli lõpetanud inimene, peab loomulikult olema teadmisi sotsiaalpsühholoogia, pedagoogika alal, nad peavad oskama organiseerida inimesi ühtede või teiste ülesannete täitmisele. Kuid need paljude kõrgkoolide lõpetanud ei saa sellist ettevalmistust.
Sellest probleemist oleme teadlikud juba kümme aastat või rohkemgi. Siin on asi edenenud, kuid praktiliselt me olulisi nihkeid ei näе. See probleem tuleb likvideerida juba siis, kui inimesest on saanud juht. (lk 112)
  • Praktika näitab, et spetsialisti, juhi oskamatus töötada inimestega tähendab sisuliselt oskamatust anda inimestele edasi oma teadmisi, oskamatust kasvatada inimesi nii, et nad tooksid kasu endale ja kollektiivile. See võib loomulikult avaldada mõju kollektiivi töö üldistele tulemustele. Majandusjuhid on ka poliitilised juhid, kasvatajad. (lk 112)
    • Enn-Arno Sillari, EKP Tartu Linnakomitee esimene sekretär, "Majandusjuht on ka poliitiline juht", rmt: "Juht - poliitiline kasvataja", 1986, lk 108-112