Gustaf Cederström, "Epiloog" (1874)

Proosa

muuda
  • [Renée:] ... me kõik oleme oma saatuse vangid, saatusele tuleb näkku vaadata, selle eest pole mingit pääsu ja elu epiloogis peab igaüks olema see, kes ta oma sügavamas sisemuses on alati olnud, ükskõik mis illusioone ta on vahepeal võinud hellitada.