Igavene elu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kolm leedu naist käisid peale, et laps ei tohi ristimata surra, sest ilma ristimata ei lasta kedagi Jumalariiki, keegi ei saa muidu õnnistatud ja lunastust. :Kolm leedu naist - Maria, Laima ja Laura - tegid altari, kaunistasid selle magamisaseme õlgedega ning seedrikäbidega. :Maria andis oma palistustega valge pluusi, ning sellest sai altarilina. :Laima andis oma ploška, ning see käis ristimisküünla eest. :Laura sulatas kauss...' |
|||
13. rida:
:Isa ei uskunud ei katoliku ega luterite Jumalat, ei [[saatan]]at, ei [[Allah]]i, ei kaarte, ei [[Muhamed]]i. Ei kedagi. Ei midagi. (lk 24)
* [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015
* Tegelikult peetakse ju [[lihapirukas|lihapirukaid]] üsna tavaliseks söögiks, millest pole koguni mõtet rääkida, kuigi näiteks magustoidud sobivad kõneaineks küll. Ei teagi, kas see on ikka õige? Kui nii võtta, siis kes ei mäletaks legendaarseid kuuekümne kaheksanda aasta pirukaid ja kas või seitsmekümne viiendal või isegi mõnel korral kaheksakümnendate lõpus küpsetatuid. Need jäid kõigile meelde, ja nagu öeldud, kuuekümne kaheksanda aasta pirukatest tuli suisa [[müüt]]. Aga! [[Legend]] või mitte, peaasi, et need olid head pirukad. Pirukatega on ju nii, et pane nad kotti ja võta rongisõidule isegi siiasamasse [[Elva]] järve äärde — ja oled vaevu [[Peedu]]l, kui need pirukad on juba külmad ja halvad, hangunud ja maitsetud, mille peale ei saa isegi pahandada, sest pirukad ei pea lihtsalt kotis vastu!
:Ja tädi Eva omad?
:Ainuke vahe ongi selles, et tädi Eva omadega on sõidetud [[Moskva]]sse — ja alles tagasiteel enne [[Tartu]]t võite võtta viimase neist, mis on teinud pagasis raske [[reis]]i läbi metroode ja suurlinna kaubamajade ning saanud vintsutada mis kole, ja ta maitseb, justkui oleks ta äsja ahjust tulnud! Tädi Eva andis neile pirukatele igavese elu! (lk 1789)
* [[Mart Kivastik]], "Tädi Eva koogid", Looming 12/2005
[[Kategooria:Religioon]]
| |||