Sotsialism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} * [Matemaatikaõpetaja Molotov:] Mina aga ei tule teie juurde kui õpetaja, vaid kui seltsimees. Mitte kui sõber, sest sõpru valin ma, seltsimeheks on...'
 
Resümee puudub
9. rida:
* [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", I vaatus
 
* [Herzen:] Kaarti ei ole kellelgi. Läänes võib [[sotsialism]] järgmisel korral võita, kuid see ei ole ajaloo eesmärk. Ka sotsialism jõuab oma liialduste ja totrusteni, ja jälle hakkab Euroopa lõhkema. Piirid muutuvad, rahvad purunevad, [[linn]]ad põlevad... kokku kukuvad seadus, [[haridus]], tööstus, [[põld|põllud]] jäävad mädanema - sõjaväevõim ja [[raha]] põgenevad [[Inglismaa]]le, Ameerikasse... Ja siis algab uus [[sõda]] paljasjalgsete ja kingatute vahel. See tuleb [[veri]]ne, kiire ja ebaõiglane ning jätab Euroopa maha samasugusena, nagu oli [[Böömimaa]] pärast hussiite. On teil [[tsivilisatsioon]]ist kahju? Minul küll on.
* [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", II vaatus
 
15. rida:
** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees", tlk [[Piret Saluri]], 2017, lk 7
 
* Ning ma jätkan [[sotsialism]]isotsialismi kritiseerimist ning sellele vastandumist, sest see on halb [[Suurbritannia]]le – ja Suurbritannia ja sotsialism pole samad asjad... Leiboristide valitsus on viinud meid rekordilise rahuaja maksukoormuseni. Neil on küljes tavapärane sotsialistide haigus – neil on teiste inimeste raha otsa saanud.
* {{halliga|And I will go on criticising Socialism, and opposing Socialism because it is bad for Britain – and Britain and Socialism are not the same thing...It's the Labour Government that have brought us record peace-time taxation. They’ve got the usual Socialist disease – they’ve run out of other people's money.}}
** [[Margaret Thatcher]] [http://www.margaretthatcher.org/document/102777 kõne konservatiivide partei konverentsil], 10. oktoober 1975
 
* Kes see sinna [[Venetsueela]]sse ikka tikub ja mida olekski tal seal teha? Tegelikult muidugi oleks, see suur maa on päris ilus ja rikas. Toon vaid ühe näite. Venetsueelas on igal pool tasuta ja puhtad - ütleme viisakamalt - väljakäigud.
:Kes oli see julge kirjanik, kes nõukogude ajal (üsna lõpus loomulikult) julges kirjutada, et kultuur algab WC-st, selle kultuurist? Oli see [[Viivi Luik]] või [[Enn Vetemaa]]? Või mõlemad? Ma ei tea, kas silmas peeti lõhnasid või midagi muud. Aga ma mäletan suust suhu levinud, [[Mart Raud|Mart Rauale]] omistatavat värssi ''Ma palju käind ja palju näind,/ mis vaatamist ju vääris,/ ent [[Moskva]]s leidsin peldiku,/ mis sita ära määris''. Aga Venetsueelas leiad sa ka igas vaestelinnas või viimases indiaani kolkakülas [[Simon Bolivar|Bolivari]] kujuga Bolivari-nimelise keskväljaku, seal lähedal on kindlasti kas veidi tagasihoidlikum või päris uhke WC, mis on ööpäev läbi kõigile lahkelt lahti. Kindlasti on kraanivalamu äärelohus roosa lõhnaseep, käsi võid [[käterätt]]i pühkida või tuulutada. Seda on teinud [[nafta]]tulud ja Venetsueelas viljeldav omapärane [[sotsialism]], mis ainult pisut sarnaneb [[Rootsi]] sotsialismiga, kuigi viimane on vist eeskujuks. Teine põhjus on muidugi [[troopika]]. Moskvas ei teeks kasimata peldik talvel külmaga kellelegi suurt viga, seda oleks ainult vastik vaadata. Venetsueelas aga talve ei ole, päike lõõmab aasta õtsa seniidis ning oh neid taude ja haigusi, mis siis leviksid, kui neil oleksid Moskva peldikud. Nad on juba järele proovinud, nad ei saa teisiti, nad peavad selle asja korras hoidma.
:Ausalt öelda, ei tahtnud peldikutest alustada, aga jutt läheb ise lahti ja kunagi ei tea, mis koha pealt. Antagu andeks.
* [[Olev Remsu]], "Valge ja must (La Puertas, Andides)", Vikerkaar 3/1998, lk 2