Helle Laas
eesti nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjanik
Helle Laas (sündinud 5. novembril 1941 Tallinnas) on eesti nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjanik.
"Pidipudi targutused" muuda
Tsitaadid väljaandest: Helle Laas, "Pidipudi targutused", 2016.
- Kui loojaks loodu ei loo, sarnaneb ta kogemata valgusesse eksinud nahkhiirega - otsib pidet ja lõhub tiibu. (lk 9)
- Maailm on nagu mitmeviljapuder, ainult tunduvalt kehvem. (15)
- Teid solvavas toonis kohtlevasse inimesse suhtuge nii - näed, mängib pilli, aga muusikalist kuulmist ei ole. (lk 61)
"Ajarefrään" muuda
Tsitaadid väljaandest: Helle Laas, "Ajarefrään", 1990.
- Ma ei teadnud veel, mida tähendab pidevalt kasutatav sõna — sõda, ma ei teadnud, mida tähendab, et minu isa on mobiliseeritud Punaarmeesse. Ma ei olnud oma isa näinudki. Aastaarv tuhat üheksasada nelikümmend kolm või tuhat üheksasada nelikümmend neli ei öelnud mulle mitte midagi peale laevasõidu. Aja olusid ja olukordi polnud minu jaoks olemas. Olin veel liiga väike ja minu hirm piirdus valuga kukkumisel või näpukõrvetamisega tulise pliidi vastu. Inimeste ees ma hirmu ei tundnud. Inimesed olid head! (lk 7)
- Kiri võib olla elu lugu. Kiri võib olla aja lugu. Aga ta võib olla ka elulugu ja ajalugu. (lk 8)
- Jah, isa oskas mul palju. Mina aga ei osanud siis veel isegi sõna "must" välja öelda, vägisi tuli "munst".
- "Mina ei saa aru, sõna "must" on ju palju lihtsam kui "munst"," ütles ema. Isa aga ütles:
- "Eks kõik lihtsad asjad ole algul keerulised. Alles siis, kui selgeks saad, mõtled — mis siin keerulist oli!" (lk 13-14)
- Kuul oli täkkinud ema kõrvalt seina ja kukkunud Alpiuse jalgade ette. Alpius läks tuppa llbi juurde. Mida nad omavahel rääkisid, seda me ei kuulnud. Hiljem, kui Alpius emaga silm-silma vastu seati, tunnistas ta midagi niisugust...
- Alpius: Kurat, ma ei saa seda naist tappa...
- : Käkk! Sitaratas oled! Teen selle töö ise ära!
- Alpius: Oota, ma tunnen teda... See tüdruk oleks äärepealt mu ristitütar olnud, aga mul oli sel päeval pulmas mängimine... Saad aru? Ja praegu, praegu on Senni rase... Vahib mulle otse silma. Ei palu ega nuta. Ainult vahib... Ja tüdruk karjub...
- Ilp: Ah, lase raisk elab! (lk 19-20)
