Hoolimine

ProosaRedigeeri


  • Mõni aeg tagasi käis Karl mind vaatamas. Ta tõi mulle kõik oma diktofoni kassetid. Ta vabandas ja ütles, et ei suuda finantsilistel põhjustel minu raamatut välja anda ning lootis, et võib-olla tuleb kunagi päev, mil ma saan seda ise teha. Ta ei pärinud isegi minu tervise kohta ega midagi. Ta ei tahtnud teada, kuidas siinne toit maitseb. See oli suhteliselt masendav, kui aus olla.
Üks valvuritest küsis kord, et mida ma õieti elult tahan.
"Ma tahan, et keegi lihtsalt kunagi tuleks ja küsiks, kuidas mul läheb. Ja et see teda tõepoolest kas või natukenegi huvitaks," ütlesin ma. (lk 167)


  • Selleks, et iseendaga leppida ja välispidisest mitte hoolida, läheb aega. Samal ajal pead aga hoolima - selline veider elluastumise õppetund. Kuna muusikute tase on väga kõrge, jõuab onupojapoliitikaga vaid teatud piirini. Ühel päeval see teene-teene-vastu-võimaluste pagas sulgub ja siis sõltub kõik vaid sinu oskustest.
    • Brian Melvin, intervjuu: Nele Kullerkupp, "Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas", Postimees, 8. november 2021, lk 18-19