Jahikull

Vassili Vereštšagin, "Jõukas kirgiis jahipistrikuga" (1871)

ProosaRedigeeri

  • Ta ei olnud naistemees, kuid tema maitse naiste suhtes oli selge igaühele, kes oli piisavalt kaua tema läheduses viibinud. Ja need, kellele ta naeratas, olid tavaliselt väikesed, ümarad ning tumedat verd naised, tihti lokkis juuste, plikaliku naeru ning väikeste pehmete kätega. Kuidas suhtuks ta sellesse pikka kahvatusse naisesse, kes riietus lihtsalt nagu teenija ning teatas, et tunneb ise aiatöid tehes suurt naudingut? Vestluse arenedes avastasin ma, et ta võis rääkida jahikullidest ning hobuse aretamisest sama vabalt nagu tallimees. Ja kui ma küsisin temalt, kuidas ta oma vaba aega veedab, rääkis ta mulle väikesest sepikojast ja metallitöötlemise riistadest ning kergitas juukseid, et näidata mulle omatehtud kõrvarõngaid. Neil olid oskuslikult sepistatud hõbedased lilleõie kroonlehed, mis hoidsid oma embuses väikest kalliskivi otsekui kastetilka. Ma olin kunagi öelnud Mollyle, et Verity väärib asjalikku ja tegusat naist, kuid nüüd kahtlesin ma, kas Kettricken suudab teda veedelda. Ma teadsin, et Verity austaks teda. Kuid kas kuninga ja tema kuninganna vahel austusest piisaks?
    • Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000, lk 426


  • Magrat ei olnud sugugi üllatunud - tal oli olnud sünge eelaimus —, kui ta sai teada, et jahikullinduses valitseb selge klassiline ja sooline vahetegemine: Verence’ile kui kuningale oli lubatud jahipistrik, oli see siis mis oli, lähikonna krahvid tohtisid pidada jahti rabapistrikuga ja vaimulikele oli lubatud raudkull. Lihtrahvale oli lubatud lihtsalt kepp, mida visata. Magrat avastas end pead murdmas, mis Nanny Oggile lubatud oleks - tõenäoliselt vedruga mängutibu.
Nõidadele polnud kindlat jahikulli ette nähtud, kuid Magratil kui kuningannal lubasid Lancre’i jahikullinduse reeglid pidada jahti uihpistriku ehk narmasnäolise purelejaga. See oli väike ja lühinägelik lind, kes eelistas kõikjal jala käia. Verd nähes ta minestas. Ja umbes kakskümmend uihpistrikku suudaksid tuvist jagu saada, kui tegemist oleks haige tuviga. Kunagi oli Magrat üht sellist pistrikku tund aega randmel hoidnud. Lind ägises tema poole ja jäi viimaks tukkuma, pea alaspidi.