Kalamaja

Proosa

• Sellest hoolimata oli Mägede Hääl autentne hipsteriüritus. Seal oli päriselt seda moodsat, boheemlaslikku ja heas mõttes pretensioonitut vaibi, mida tõenäoliselt sajad inimesed Viimsist, Mustamäelt, Kristiinest, Piritalt ja mujalt tulevad otsima Kalamaja päevadelt. Aga Kalamaja päevade hoovikohvikute, 10-euroseid burgereid müüvate food-truck'ide ja loendamatute kinnisvarafirmade telkide vahelt leiab juba hoopis midagi muud.
  • Kaarin Kivirähk festivalist Mägede Hääl 15. juulil 2017 Kohtla-Nõmmel Eesti Kaevandusmuuseumis, "Kalamaja kolis Ida-Virumaale", Postimees, 17. juuli 2017

• Mitte et Eesti hakkaks muutuma hiigelsuureks Kalamajaks, vaid Kalamaja tahab end maal tuulutada ja sõidab mööda Eestit ringi, kasutades erinevaid kauni loodusega kohti oma peoplatsidena. Rändtuur, ühesõnaga.
• Kalamaja pakib oma šamaanitrummid ja diskoripuldid mõne päeva pärast jälle kokku ja kolib jälle uude kohta, kohalikud elavad oma elu vanaviisi edasi, neil on ikka samad mured – töötus, vaesus ja kõik maaelu hädad. Mõne päeva pikkune festival ei muuda nende elus midagi, püsivamat kasu see ei too. Kalamaja läheb suve lõpuks Kalamajja tagasi.
  • Katrin Pauts, "Tunnen tohutut festivaliviha!" Postimees, 20. juuli 2017

Luule

Ei ole olemas Kapitooliumi ega Montmartre'i küngast
Londoni udu ega Capri päikest
On vaid Kalamaja kalapood
Lae all kuivavad aastad kui voblad
Helehall suvi krudisev talv
Nööri otsas mis nöör ei ole
Elu mis elu ei ole
klõbistab Kalamaja pargis konte
Kemps voolab koridoris aja häälega

• Kalev Kesküla, "Kalamaja kuu" kogus "Platoni riigis" (2002), lk 40