Proosa

muuda
  • Loomulikult õnnetunnet kirjutamisel ei teki, kui ettevõtmise mõte on hoida kinni kuuldud sõnadest ja fraasidest, mõnikord neid kaldkirjaga rõhutada. Mitte selleks, et tuua esile kahemõttelisust ja pakkuda lugejale kaasosalusrõõmu, mida ma põlgan mistahes vormis, olgu nostalgia, pateetika või iroonia. Lihtsalt need sõnad ja fraasid näitavad ära, millistes piirides ja mis värvi oli maailm, kus mu isa elas, kus minagi elasin. Ja kus ühtki sõna ei aetud kunagi teisega segi. (lk 28-29)