Keeldumine

Luule muuda

Vares istus aiateiba peal
ja jänes küsis musu.
Oh mis sa, pungsilm, tülitad,
mul pole praegu isu!

Sellele, kes ei suuda mõnudest keelduda, jääb õnn alatiseks kättesaamatuks.
- Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007, lk 16

"Mida nad minuga teeksid," küsis ta usalduslikul toonil, "kui ma keelduksin neid lendamast?"

"Me laseksime su ilmselt maha," vastas endine nooremkapral Wintergreen.

"Me?" hüüatas Yossarian üllatunult. "Mis mõttes me? Mis ajast sa nende poolt oled?"

"Kui sind maha lastakse, siis mis sa ise arvad, kelle poolt ma olen?" torkas endine nooremkapral Wintergreen vastu.

On sageli tähele pandud, et ajupesu kõige kindlam pikaajaline tulemus on erilist laadi küünilisus — absoluutne keeldumine uskumast ükskõik mille tõesusesse, hoolimata sellest, kui hästi seda tõde on kindlustatud. Teisisõnu, faktitõe järjekindla ning täieliku valedega asendamise tagajärjeks ei ole mitte see, et valet hakatakse pidama tõeks ja tõde valena laimama, vaid see, et suunameel, mille alusel me reaalses maailmas orienteerume — ning tõe ja vale kategooria on üks vahenditest selle saavutamiseks — aegamööda hävitatakse.
- Hannah Arendt, "Tõde ja poliitika", rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas". Tõlkinud Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 307