Mul on üks raamat, mis räägib munaelukas Klaabust. Issi muna ei olnud päris Klaabu moodi, sest päris Klaabul on punased käed ja jalad ja keerdus sarved peas. Aga issi ütles, et punane vildikas on tühi ja tema Klaabu peab nüüd mustade käte ja jalgadega läbi ajama. Et need on vist pesemata. (lk 27)
Ma võtsin sinise-rohelisetriibulise muna ja panin selle emme suurde teekarpi peitu. Tõstsin lusikaga teepuru peale, et muna välja ei paistaks. Siis võtsin enda tehtud Klaabu ja panin selle issi saapasse.
Ämblikumuna peitsin emme karvase mütsi sisse. Hea, et emme täna mütsi pähe ei pannud, kui poodi läks, sest karvane müts on muna jaoks ilmatu hea peidukoht. Lepatriinumuna panin issi portfelli. Seal oli üks tasku, kuhu muna mahtus just täpselt ära. Issi tehtud Klaabu panin magamistuppa tualettlaua sahtlisse emme kõrvarõngaid valvama. (lk 28)
Kristiina Kass, "Kuidas me issiga mune värvisime", rmt: "Petra lood", täiendatud trükk, 2013
