Proosa

muuda
  • Lõid siis Sookurgu ja Ülesoo mehed käed kokku, et lasevad soo kuivaks ja parandavad maa ära.
Soo serva sõitsid masinad — terve kolonn kraavikaevajaid.
Aega viitmata hakkasid pikanoolelised ekskavaatorid magistraali sisse võtma. Hööritasid kopaga, tõstsid mudast turvast ja nöörsirge kanal hakkas sood pikuti pooleks lõikama.
Vesi, mis siiamaale oli soo peal paigal seisnud, pistis kraavi mööda lippama.
Töö ei katkenud mitmel aastal. Magistraal pikenes, veed alanesid. Masinad muudkui müttasid. Tõmbasid pikuti ja risti jutte üle soo. Kuhu kärsa sisse pistsid, sealt vee minema lasksid. Edasi tulid kam aratõngujad ja kannukoristajad ning keerasid kummuli jõhvikasambla ja murakamättad. (lk 28)
  • Pärast seda, kui soo kuivaks lasti, hakkas külas imelikke asju juhtuma, missuguseid varemalt ilmaski ei nähtud. Jõgi Ülesoo all jäi nii veevaeseks, et vaevalt nirises. Kalad kadusid ja vähjad punusid tagurpidi minema. Sookurgu allikas, kust aasta ringi külma ja kristallselget vett oli üles keenud, muutus mudaseks ja lõpuks kuivas hoopis. Kuid kõige hullem oli kaevudega: need jäid kummaski külas tilgatumaks.
Seda viimast vempu polnud soost keegi osanud ette arvata. (lk 28)
  • Harri Jõgisalu, "Laukasoo viimane vemp", lk 27-28, rmt: "Nõiutud allikas", 2. trükk, 1981



  • Poisi pehmed sõnad, mis kõlasid peaaegu nagu luule, õpetasid talle, et muld on elust pungil ja maailma üks kõige kalleimaid rikkusi; et märgalade kuivendamine kuivatab ära maapinna miilide kauguselgi, tappes koos veega taimi ja loomi. Mõned seemned lebavad aastakümneid suikunud olekus kuivanud maapinnas ja ootavad, ja kui vesi viimaks jälle koju tuleb, tungivad nad mühinal läbi pinnase, oma nägusid taas lahti voltides. Need olid imed ja päriselulised teadmised, mida ta poleks koolis iial õppinud. Tõed, mida kõik peaksid teadma, kuid mis ometi, ehkki asuvad nähtaval kohal kõikjal meie ümber, paistsid olevat peidus nagu seemnedki.
    • Delia Owens, "Kus laulavad langustid", tlk Bibi Raid, 2019, lk 125-126


  • Näeme, et linnustik on vähenenud 30 aastaga 30 protsenti. Eriti on ohus vana märja metsa liigid, nende elu- ja toitumispaiku on väga vähe järel. Põhjuseks on kuivendamine, st nende elupaikade muutmine majandusmetsadeks. Ja kedagi ei huvita. Paljud ohustatud linnuliigid on jätkuvalt jahiulukite nimekirjas ja jahituristid võivad neid piiramatus koguses tappa.