Tundmatu Hollandi kunstnik, "Häda langeb tohtri peale" (17. saj)
Justus Juncker (1703-1767), "Arst uriiniproovi uurimas", s.d.
Theodor Philipsen, "Laut Saltholmi saarel" (1890)

Proosa

muuda
  • Üks rahasaamise võimalus, millest ema kõneles, jättis mulle sügava mulje ja vaevas mind kaua. Nimelt koguti oma kust. Õues seisis tünn, seda pidid kasutama kõik. Ka nendel tädiga olnud oma tünn ja tädi andnud kõva käsu, et tilkagi ei tohi kaduma minna, sest vabrik maksis tünnitäie eest 3 kopikat. Ema sõnade järgi kasutanud vabrik vedelikku kalevi puhastamiseks (õieti küll värvimiseks, sest sünteetiline indigo oli veel leiutamisel).


Luule

muuda

Ka mina näitan, mis ma võin!
Ja saali,
kus on kassikulla sära,
ma oma värsis
sisse tõin
vett viskava Rjazani mära.


Mõtesta merevett, tema on mustem kui asfalt
ja külmem kui vodka,
kuumem kui kuradi kusi ja kuivem
kui vein,
märjem kui emaüsk, aplam kui kadu ja
õndsam... õndsam kui kõikide imede
pääsemishetk.


Kakofoonia: ole tervitatud!
Kõrvadele valus võnkesagedus,
lase käia, okserööked laval,
palun! Pikk kusejuga ekraanil
või luuletuses, kaka mudilasteatris, jaa.
Estraadiballaadid, olgu peale.
Aga neonatsid? Populistlikud klounid?
Aga koalitsioon?
Nüüd ilmutab ennast hea maitse piir.