Anna Dorothea Therbusch, "Lautot mängiv naine" (18. saj teine pool)

LuuleRedigeeri

Mu lauto, õnnetuste seltsimees,
mu õhkamiste malbe tunnistaja,
sa tunned õigelt meelehärmi raja
ja tihti kurdad, kui mul silmad vees.

Nii on mu itku koorem sinu sees,
et alustades mingit meelsat kaja
sa järsku sellest käänad hädaldaja
ning teeskled heli, mis just kõlas ees.

ProosaRedigeeri

"Ohoo! Kuidas sellest aru saada, Mousqueton? Valgusta neid seltskondlikke lõbustusi lähemalt."
"Härra, esmaspäeval me käime seltskonnas. Võtame külastajaid vastu ja teeme ise visiite. Mängitakse lautot, tantsitakse, koostatakse täiendriime ja suitsetatakse daamide auks pisut viirukit."
"Tuhat ja tuline! Kui äärmiselt galantselt!" hüüdis musketär, kes pidi kasutama kogu jõudu näomusklite taltsutamiseks, sest tal oli hirmus tahtmine naerma pahvatada.


 
Vikipeedias leidub artikkel