Linnaosa

Proosa

• Peale 1775. aasta suurt tulekahju, mil peaaegu kogu linn hävis, hakati linna valitsemises ja taas ülesehitamiseks tehtud ehituslaenu haldamises jagama Tartut kolmeks linnaosaks. Esimene oli vanalinn koos tekkiva Supilinnaga, teine oli Riiamäe asum koos praeguse kesklinna ja tekkiva Karlovaga ning kolmas Ülejõe uus asum.

1927. aastal peeti administratiiv-juriidiliselt veel nendest kolmest linnajaost kinni, ent areng on kiire ja nimetati juba asumeid, nagu Karlova, Vaksali, äsjatekkinud Tammelinn. Veerikul siis veel nime pole, ehkki too on olemas, ning paar aastat hiljem valmis kogu Tähtvere kava.

• Ülejõe nimi on muutunud juba liiga laialivalguvaks ja piiritlematuks. See, millistel tingimustel linnaarhitekt Arnold Matteus oli sunnitud leppima sinna Mäe-Roosi-Kivi tänava vahele südalinnas eramurajooni tekkimisega, on omaette lugu. Aga seda kahtlemata ei korratud ning nüüd on Raatuse ja Fortuuna vahele kerkinud sootuks uue suhtumisega linnaosa. [---] Põnev oleks näha, kas seda hakatakse kutsuma Raatuse või Fortuuna tänava järgi.
  • Enriko Talvistu, "Linnaosi lisandub mühinal", Postimees, 19. juuli 2024

Luule

Vaest mind vana luusijat
Unga greve linnajaos!

Teed ja tuuled. Tuuled, teed
nende viia, nende tuua,
olen maantee talutada.

Võõrast aiast vahtides
vabarnaid ja noori õunu,
vargsi nagu naeratan.

• Marie Under, "Kusagil", rmt: "Uneretk", 1968, lk 20