Luule

muuda

Siis turvistas end Mattias,
tal abiks teener Kottias
ja sõjamehi sadu,

piik ees kui kappas Mattias,
tal selga kaitses Kottias,
ei segand kõu ja sadu.

Just silma sihtis Mattias
ning röögatades Tattias
verd purskas nagu padu,

kuid puuris sitkelt Mattias,
kui mahlakask oli Tattias,
kes miskit varsti ei adu.
...