Arne Merilai
Arne Merilai (sündinud 27. aprillil 1961 Kohtla-Järvel) on eesti kirjandusteadlane ja -filosoof, prosaist ja luuletaja, õhusõitja ja pujään.
Luule
muuda"Merlini aare"
muudaTsitaadid väljaandest: Arne Merilai, "Merlini aare", Tartu: Ilmamaa, 1998. (PDFina taasavaldas Bahama Press, 2001.)
Kas sa Kirsi Tiinat Ameerikast tead?
Oo - jaa, väga hästi!
Temast rääkida võin ma nii mõndagi head,
aga eriti kadestan ma tema head pead,
näeme temas vaimuvahti,
armunud me salamahti,
kaugeid vahemaid ja vaesust ainult hädaga nead!
- Arne Merilai, "Kirsi Tiina", rmt: "Merlini aare", 1998
Olen ülikooli astunud.
Lehmakookidesse jalgadega
sügavale sisse paskunud.
Kursusele esimesele.
Paras lurjusele mesikeelsele!
Siin ja praegu, salaküsimustele kes vastunud.
Kuid tulevikus, nagu Kristjan Jaak ma,
siiski monumendiks olen vaskunud!
- Arne Merilai, "Eks seegi monumentum", rmt: "Merlini aare", 1998
See qldne roos on sulle ylim taevajumalanna
et neizi salvit jalge ymber lehvix mesilõhn
aroomis varjatuna kelle salahuuli kannab
qi pexedele sirutumas tema jaunis võhk
ta peale hellalt asetad siis oma ylla talla
on okka igast hurmatorkest nahasiidil tähn
qid helmeis oxad kylmalt laasib lillelt sinu pannal
kroonlehed nõtkelt varrelt lõikab punav salavähk
- Arne Merilai, "Madonna lapsega", rmt: "Merlini aare", 1998
Su sydame ja silme nurgas õnnistegev vaim
kolmainunurgas paradiislik rahu
ei ole leida armastust mis taevaryppe ei mahu
teist qskil sulnist allikat qs sirgub sire taim
- Arne Merilai, "Pyhapaik", rmt: "Merlini aare", 1998
- Arne Merilai, "Loodusega I", rmt: "Merlini aare", 1998
Ei mina rahata laula,
suud ei kullata kuluta,
keelt ei peksa penningita.
Raha maksab laulemine,
laulemine, luulemine,
kulda suu kulutamine,
hõbe keele hõõrumine,
vaske keele voolimine,
penning keele peksemine.
- Arne Merilai, "Kullamaa parnass", rmt: "Merlini aare", 1998
kui jõulumees tuleks lätist
teeks nalja tootsist kiirest jätist
kui jõulumees tuleks lätist
tooks meile saldejumsi jätist
- Arne Merilai, "Läti jõulumees", rmt: "Merlini aare", 1998
Pooled päkapikud on perverdid
laste sussidesse panevad
pooled päkapikud on perverdid
õnneks seda ei tea vanemad
pooled päkapikud on perverdid
pooleks ööks nad sussi asuvad
pooled päkapikud on perverdid
pärast kommidega tasuvad
pooled päkapikud on perverdid
kas nad käinud lapsed küsivad
pooled päkapikud on perverdid
siiski muinasjutud püsivad
...
- Arne Merilai, "Pooled päkapikud", rmt: "Merlini aare", 1998
Kord elas rüütel Mattias,
kel vaenlaseks oli Tattias,
üks hirmus lohemadu,
kuid vapper oli Mattias,
tuld sülgas küll see Tattias,
ei kartnud aadlik kadu.
Siis turvistas end Mattias,
tal abiks teener Kottias
ja sõjamehi sadu,
piik ees kui kappas Mattias,
tal selga kaitses Kottias,
ei segand kõu ja sadu.
Just silma sihtis Mattias
ning röögatades Tattias
verd purskas nagu padu,
kuid puuris sitkelt Mattias,
kui mahlakask oli Tattias,
kes miskit varsti ei adu.
...
- Arne Merilai, "Rüütel Mattias", rmt: "Merlini aare", 1998
Me täna luuletame imelist sonetti,
mil tangorütmist tulvil hinged helindeist,
kui veinikarika Cupido tõstab letti,
siis janu lõpmatu ei kustu iial meist...
...
Me täna sosistame imelist sonetti...
Kuid homme sekretäri suudled Sa parteist,
kes õhtuülikoolis meile lüpsab petti!
- Arne Merilai, "Tangosonett", rmt: "Merlini aare", 1998
Illo on, Ott!
Toon tillo?
Olli no Ott!
Oll Ottino...
- Arne Merilai, "Ott Ollino", rmt: "Merlini aare", 1998
"Tolmutort"
muudaTsitaadid väljaandest: Arne Merilai, "Tolmutort", Tallinn: Tuum, 2001. (E-raamat: Bahama Press, 2001.)
minagi tulen arkaadija teelt
kuigi ma sündisin sompas
samoje opasnoje mesto posle afriki
inimsoo hälli second chance
räämas
auku aetud
jeest oherdiga välja uuritud
kolmat kõrda üles põetud
jalariiviga keele tuks tapitud
haige diivaga hind
etnofuturismi trepikojas
iisaku asimovile aasida
semijonnile ivannile kooljale igatahes
kunda lastele poltergeist
- Arne Merilai, "Tuharaväljade tuul", rmt: "Tolmutort", 2001
naised käivad litsiks
mehed käivad külas
vargad käivad sees
nuhid käivad järgi
tuttavad käivad läbi
käbarad käivad hästi
sõnad käivad südamesse
sussid käivad püsti
uni käib peale
tee käib üle maa ja merede
töö käib üle kivi ja kändude
kuskilt käib vastu
laul käib omal viisil
mäng käib kõrgelt
kiik käib üle võlli
pauk käib kaugele
valgus käib silmadele
seltskonnas käib kumu
kõrvallauses käib koma
- Arne Merilai, "Imeline keel", rmt: "Tolmutort", 2001
Kui inglikooris kaigub parodos,
sest kiita soovib Sind, me ülikooli,
oo, alma mater, andesta meioos,
hulk imikuid... ma mõtlen õppetooli!
Käib mõte kahisedes pilliroos,
kuis sähvab põletavaid vaimunooli,
küll räsinud Sind ilma tuulteroos,
kuid ikka aus pead algebrat ja Boole'i!
- Arne Merilai, "Ood ülikoolile. Promagistraal", rmt: "Tolmutort", 2001
Eks olnud ülev teadus see maltoos,
mis toitnud teadmishimu, valgusvooni
viind janulisi palju inimsoos —
kultuuris määravana andnud tooni.
Taas kokku saage aegade pannoos,
Te, targad teadlased, kel veresooni
ju ikka täitnud leidmise narkoos
ehk nektar jumalikku unemooni.
- Arne Merilai, "Ood ülikoolile. I", rmt: "Tolmutort", 2001
Kord Gustav Adolfile hüüti skåli,
siin hõisates, oh õnnis periood!
Mis juhtis kuninga ja Skytte hooli,
et Eestis edenesid asjalood?
Kuid pole hetki, mil ei lendaks nooli
ja kalmusid ei külvaks marsirood —
jäi üürikeseks tunglus rootsi kooli!
Ent siiski kõlab Sulle võimas ood,
me armas väike kuningas mantoos!
Oo, alma mater, andesta meioos...
- Arne Merilai, "Ood ülikoolile. II", rmt: "Tolmutort", 2001
Hulk imikuid... ma mõtlen õppetooli
said asustama Tartu teadusmaad —
mil Krause rajas sambaile konsooli,
professorite pikenes paraad.
...
Me Faehlmanit ja Kreutzwaldit kui sooli
maa ihkas nagu türklane halvaad,
Jaak Petersoni ande gladiooli
kas võrrelda veel kellegagi saad?
- Arne Merilai, "Ood ülikoolile. IV", rmt: "Tolmutort", 2001
Käib mõte kahisedes pilliroos
või vaatleb tähetornist taevalaadi,
saab tõbiseile määratud diagnoos,
homunkulusi loodud ning ballaadi
ka uuritud... ehk riimisid rondoos...
Las lennata idee! Ja siis, hoplaadi!,
tal meta- ette võetudki morfoos —
kas iial tema sabast kinni saadi?
- Arne Merilai, "Ood ülikoolile. V", rmt: "Tolmutort", 2001
Ilma klišeeta ei ilmu ühtegi raamatut, ilma raamatuta ei kao ühtegi klišeed. Stamp on raamatule õnn ja õnnetus, kirjale ainult õnn. Raamatuaasta hüüab tulles ega nuta minnes ka. Kõik on sinimustvalgel kirjas.
...
Munapüharaamat. Apostlite pimetegude raamat. Häda-palveraamat. Alam- ja ülemlauluraamat. Mis oli Moosese esimene, mis viimne raamat? Koguja "Valitud teosed". Esimene kuningate
raamat. Teine kuningannade raamat. Kolmas narride raamat. Vanaema uue testamendi raamat. Kohtumõistetute raamat. Naiste-, viina- ja lauluraamat. Johannese ilmutusraamat algajale fotograafile.
...
Raamatud on rumalad — ei mõista lugeda ega kirjutada. Arvutid vähemasti rehkendavad, raamatud ei tee sedagi. Ainult passivad, selg ees. Näitavad raamatukeelt.
- Arne Merilai, "Frankensteinway", rmt: "Tolmutort", 2001
