ProosaRedigeeri

Ma istusin kogu aeg internetis, et mingeid kinke välja võluda.
Vanataat korrutas pidevalt, et parim kink olevat õige info. Ei mingeid punase paberi ja paelaga jõulupakke, meil olevat nüüd interneti-ajastu ja ainult netikingid lugevat.
Selle peale läksid Piripilli-Pille silmad loomulikult kohe vesiseks, sest arvutis polevat ju susse ja kuidas siis küll päkapikud saaksid kinke tuua, kui pole ikka kirjut paberit ja punast paela? (lk 21)


  • Vaikuse tagamiseks tehti mitmeid ettepanekuid. Vladimir Käo väitis, et ühed kõige kohutavamad rahurikkujad on igasugused masinad, eriti rongid. Aga kuna raudteeliiklust päriselt ära keelata ei saa, tuleb vedurile pehmed sussid õmmelda.
Kõik plaksutasid, aga tagumistest ridadest tõusis püsti vana Aleksei Müürissepp. Ta värises nagu huulhein raju ajal.
"Seltsimehed kommunistid!" kõmises ta ahastav hääl. "Mida te ometi räägite! Vedurile sussid! Ei ja veelkord ei! Käed eemale raudteest! Andke armu raudsele ruunale!" (lk 127)