Marko Mihkelson
Eesti ajakirjanik
Marko Mihkelson (sündinud 30. novembril 1969 Valgas) on Eesti ajakirjanik ja poliitik, Riigikogu liige.
Artiklid
muuda- Esmaspäeval asub Venemaa presidendi ametisse taas Vladimir Putin. Seni peaministri toolilt Venemaad juhtinud Putinit ootavad ees võitlus pead tõstva keskklassiga kodumaal ja rahvusvahelise imperialismiga.
- Putini taas presidendiks saamine polnud naaberriigi käekäiku tundvatele inimestele muidugi mingi üllatus. Juba president Dmitri Medvedevi esimestel töönädalatel oli ilmne, et Putin naaseb varem või hiljem tema tegelikku võimupositsiooni tähistavale ametikohale. Samas on mõneti uskumatu, et mitme meie läänepartneri valitsusringkonnas usuti kuni viimase hetkeni, et "täiesti uue põlvkonna esindaja ja muutuste kuulutaja" Medvedev näitab iseloomu ja kandideerib Putini vastu. Äsja USA-s viibides kuulsin, et mullu septembris välja öeldud tandemi positsioonivahetus oli nii mõnelegi Venemaa-suunalise poliitika arhitektile tõsine šokk.
- Keskklass andis märku – uude ähvardavasse stagnaaega ei taheta oma elu matta.
- Venemaa majandusel on küll head väljavaated, kuid väga kõrge korruptsiooni tase ja poliitiliste vabaduste piiratus ei luba seda potentsiaali parimal moel rakendada. Jätkuv suur sõltuvus toorainemüügist seab tõsisesse ohtu rahamahukad lubadused, sealhulgas kaitsekulude kasvatamise enam kui 500 miljardi euro võrra eeloleva kümnendi jooksul. Kui siia lisada väga tõsised sisemised väljakutsed, nagu demograafiline surutis, võõraviha kasvamise tendents, jätkuv pingeline olukord Põhja-Kaukaasias ja hulk muid ressursinõudlikke teemasid, siis hakkab Putini päevakord olema väga ja väga keeruline.
- Kui veel 2000. aastal oli Venemaa elanikest ühendatud võrku paar protsenti, siis nüüd on see jõudnud juba pooleni. Just tänu internetile on keskklass suutnud oma meeleolusid ja arvamusi nähtavale tuua ning massiaktsioone korraldada.
- Ennustamine on tänamatu tegevus, eriti Venemaa puhul. Viimased kuud on seda sõnakalt kinnitanud. Protestimeelsus ei vaibu, sest keskklass on tegelikus ärkamises. Teisalt on sisemised segadused ja väljakutsed Venemaa liidritele varasemas ajaloos olnud ettekäändeks, et suunata rahva tähelepanu välispoliitikasse. Välisvaenlaste teemas pole midagi uut, seda võis ehedalt näha ka möödunud valimiste eel. Suure tõenäosusega võib eeldada, et Venemaa suunab lähematel aastatel oma tähelepanu mõju kasvatamisele eeskätt Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias, aga mingil määral ka Balti riikides.
- Meie oleme alati soovinud kõigi oma naabritega olla heanaaberlikes ja vastastikku kasu toovates suhetes. Paraku on aga Venemaa juhtkond olnud kinni Nõukogude Liidu lagunemise kui geopoliitilise katastroofi müüdis.
- Mida vähem on meil Venemaaga laual lahendamata probleeme, seda parem. Selle jaoks tuleb panustada eeskätt diplomaatiale. Ma arvan, et väikeste sammude taktika on end siiani õigustanud ja seda suunda peaks järjekindlalt jätkama.
- Marko Mihkelson, "Venemaa ennustatav etteennustamatus ja Eesti", Linnaleht, 4. mai 2012, lk 3
