Martha Nussbaum

Martha Craven Nussbaum (sündinud 6. mail 1947 New Yorgis) on USA filosoof.

Süütunne on potentsiaalselt loov, see on seotud heastamise, andestuse ja agressiooni piiride aktsepteerimisega. Primitiivset laadi häbistamine on oht moraali võimalikkusele üleüldse.
Ma olen ka väitnud, et nartsissistliku agressiooni küsimused on tänapäeva Ameerikas eriti teravad, kuna meie kultuur on eriliselt kiindunud kontrolli ja (eriti meeste) haavamatuse ideedesse.
Jälestus põhineb tavaliselt maagilisel mõtlemisel, mitte reaalsel ohul. [---] See keerleb soovi ümber olla sedalaadi olevus, kes sa ei ole, nimelt mitteloomne ja surematu.
Paljud sensatsiooni tekitavad telesaated loovad haavatavuse või puude väljanäituse, mis ütleb sulle, et sa oled näidatavast parem. Kui sa end nähtavaga vähimalgi määral identifitseeriksid või kaasa tunneksid, oleks selle vaatamine piin.
- Martha Nussbaum, cit. via: Kenneth Baker, "Philosopher warns us against using shame as punishment / Guilt can be creative, but the blame game is dangerous", SFGate. 8. august 2004

[Robespierre'ist:] Mind paelus tema dilemma: sa soovid kõigile vabadust, kuid oled sunnitud välja mõtlema, mida teha inimestega, kes sinu plaaniga kaasa ei lähe. Ma mõtlen sellele endiselt kogu aeg.
Ma pidasin oma Butleri ja Bloomi arvustusi ühiskondlikult kasulikuks tööks. Kuid suur osa minu kannatamatusest nende töö suhtes kasvas välja sellest, et ma keeldusin omaenda aristokraatlikust kasvatusest. Mulle ei meeldi miski, mis määratleb end grupisisese või eliidina, olgu selleks Bloomsbury rühm või Derrida.
Paljud minu õpilased hakkavad ametnikeks, ajapikku ka kohtunikeks ja lõpuks isegi seadusandjateks. Praeguseks on mul kolm kolleegi, kes on föderaalkohtunikud – ja kui ma nendega maha istun ja räägin, siis loodan, et saan ka nende seisukohti mõnes asjas muuta.
Parem on riskida sellega, et kriitikud mõistavad su väidetavatele läänlastele ja imperialistidele mõeldud "põrgusse", kui seista vestibüülis, oodates aega, mil see, mida me öelda tahame, kõigile meeldima hakkab. ("Sex and Social Justice")
[Tunnistajana kohtuasjas Romer v. Evans, 1993:] Platoni dialoogid sisaldavad mitmeid äärmiselt liigutavaid meestevahelise armastuse ülistusi ja hindavad seda armastuse vormi üldiselt mehe ja naise armastusest kõrgemaks potentsiaalse vaimsuse ja sõpruse tõttu.
[Ülikooliajast:] Lugesin Martin Buberit ja mõistsin, et peaaegu kõik suhted, mida Bryn Mawris täheldasin, olid olnud Mina-See tüüpi suhted, milles inimsust tegelikult ei tunnustatud.
Ehk peaksime üldse loobuma perekonnast kui sildist ja selle asemel küsima, millised on inimeste mitmesugused eesmärgid ja võimed sedalaadi ühendustes.
Iga sinu esitatud seisukoha puhul peab järgmine küsimus olema: "Milline oleks maailm, kui see idee tegelikult kasutusele võetaks?" [---] Tähtis on see, mis juhtub pikas perspektiivis. Sa lihtsalt ei tea kunagi ette, kus ja kuidas sinu ideaalid realiseeruvad.
- Martha Nussbaum, intervjuu ja tsitaadid: Robert S. Boynton, "Who Needs Philosophy? A Profile of Martha Nussbaum", The New York Times Magazine (arhiivikoopia, The Wayback Machine)

Artiklid

Miks on olemas prostitutsioonivastased seadused? Me kõik, välja arvatud sõltumatult jõukad ja töötud, võtame raha oma keha kasutamise eest. Professorid, vabrikutöölised, ooperilauljad, seksitöötajad, arstid, seadusandjad — kõik teevad oma kehaosadega midagi, mille eest teised neile tasu pakuvad. Mõned inimesed saavad head palka ja mõned mitte; mõnel on suhteliselt kõrge kontroll oma töötingimuste üle ja mõnel on kontrolli vähe; mõnel on palju töövõimalusi ja mõnel väga vähe. Ja mõned on sotsiaalselt häbimärgistatud ja mõned ei ole. Erinevus seksitöötaja ja professori vahel – kes võtab raha oma eriti intiimse kehaosa, nimelt mõistuse kasutamise eest – ei ole aga erinevus "hea naise" ja "halva naise" vahel. Tavaliselt on see erinevus jõuka ja haritud naise ning väheste töövõimalustega vaese naise vahel.
Paljud kehalise palgatöö tüübid olid varem ühiskondlikult häbimärgistatud. Keskajal peeti laialdaselt madalaks võtta raha oma teenuste kasutamise eest õpetlasena. Adam Smith ütleb raamatus "Rahvaste rikkus", et on "mõned väga meeldivad ja ilusad anded", mis on imetlusväärsed seni, kuni nende eest tasu ei võeta, "kuid mille abil kasu teenimist peetakse, olgu siis põhjendatult või eelarvamuse tõttu, omamoodi avalikuks prostitutsiooniks." Sel põhjusel, jätkab ta, tuleb ooperilauljatele, näitlejatele ja tantsijatele maksta "üüratut" palka, et kompenseerida neile häbimärgistamist, mis on seotud nende annete kasutamisega "elatusvahendina". Tema arutelu näitab meile mõndagi häbimärgistamise kohta. Tänapäeval on vähesed elukutsed rohkem austatud kui ooperilauljad - ja alles 200 aastat tagasi peeti oma keha sellist avalikku kasutamist tasu eest omalaadseks prostitutsiooniks.
Rikas eliit on alati eelistanud õilsat amatöörlust. Kuid tõsiasi, et kirge väljendati avalikult keha, eriti naise keha abil, muutis lauljad, tantsijad ja näitlejad kuni viimase ajani heas seltskonnas vastuvõetamatuteks.
Üldiselt peaksime muretsema hariduse puudumise ja vaesuse pärast. Peaksime muretsema selle pärast, et naistel on liiga vähe korralikke töövõimalusi ning olemasolevateski on tervishoid ja tööohutus liiga vähe reguleeritud. Me peaksime muretsema, kui mehed sunnivad naisi seksuaalseteks tegevusteks, mida nad teha ei taha. Kõik need asjad on muretsemist väärt ja just nende asjade pärast mõistlikud rahvad muretsevadki. Kuid mõte, et me peaksime väheste valikutega naisi karistama, eemaldades ühe neistki vähestest valikutest, on groteskne, ilmselgelt selle liigameerikaliku uskumuse vili, et naised, kes otsustavad seksida paljude meestega, on roojased ja jälestusväärsed olevused, keda tuleb karistada.
- Martha Nussbaum, "Trading on America's puritanical streak", The Atlanta Journal-Constitution, 14. märts 2008 (arhiivikoopia, The Wayback Machine)

Tema kohta

Marthat tunneb häbenematut huvi headuse vastu, millest ta nii šokeeriva tõsidusega kirjutab. Tema jaoks pole filosoofia midagi muud kui intellektuaalne tööriist inimkonna täiustamiseks.
- Leon Wieseltier, cit. via: Robert S. Boynton, "Who Needs Philosophy? A Profile of Martha Nussbaum", The New York Times Magazine (arhiivikoopia, The Wayback Machine)