Merike Kurisoo
Eesti kunstiajaloolane
Merike Kurisoo (sündinud 23. oktoobril 1977) on (Eesti kunstiajaloolane ja kuraator, Niguliste muuseumi direktor.
Artiklid
muuda- Ükssarvik on olend, keda me kõik teame, kuid mitte kunagi päriselt näinud ei ole. Kättesaamatu fantaasiamaailma elanikuna tähistab ta erilist ja imelist olendit, argipäevast võluilma põgenemise sümbolit, kelle imettegev sarv ravib ja kaitseb. See püüdmatu ja metsa varjust haruharva inimeste vaatevälja ilmuv olevus on vallutanud tänase popkultuuri maailma ning saanud külaliseks ka suurtes näitusemajades.
- Ükssarvik on inimeste seas olnud aastatuhandeid peaaegu kõikides kultuurides. Iidsest mütoloogilisest olendist kujunes keskajal kiriklik ja kuninglik sümbol, kellel oli oma koht ka linna- ja talupojakultuuris. Tänu ükssarvikujahi legendile sai temast kõige imelisema ja kättesaamatuma olendi võrdkuju. Kuni 17. sajandi teise pooleni usuti, et ta on tõeliselt maa peal elav olend. Loodusteaduste arenedes ja maadeavastuste laineharjal jõuti arusaamale, et ükssarvik on siiski väljamõeldud. Praeguseks kannab ükssarvik uusi tähenduskihte, lummates meid fantaasiakirjanduses ja multifilmides, olles erilisuse sümbol ning tähistades ka miljardi dollari väärtuse ületanud edukaid iduettevõtteid.
- Kullatud sarv annab vastuse küsimusele, kuidas muuta hobune ükssarvikuks. Nimelt dekoreeriti pidulikel rongkäikudel kuninglikud ratsud ükssarviku sarvedega. Rootsi kuninga Karl XI (1655–1697, valitses 1660–1697) täisealiseks saamise pidustustel 1672. aastal ehiti tema kaheksa hobust kullatud messingist ükssarvikusarvedega.
- Ükssarvikud olid peategelased keskaegsetes loomaraamatutes ehk bestiaariumites. Varauusaegses teaduskirjanduses olid nad samuti kesksel kohal, kuid eeskätt seetõttu, et üha enam kaheldi nende olemasolus ja ka sarve imettegevas jõus. Ükssarviku sarve pulber oli tollal ihaldatud ja kallis ravim, mida müüdi ka siinsetes apteekides. Tartu Ülikooli raamatukogus on hoiul enamik tuntud 16.–17. sajandi loodusteaduslikest ükssarvikuid käsitlevatest raamatutest. Nende seas ka prantsuse arsti ja kuningas Louis XIV apteekri Pierre Pomet' teos ravimite ajaloost.
- Merike Kurisoo, "Ükssarvikud Niguliste muuseumis: kui sina usud minusse, siis mina usun sinusse", Postimees, 14. november 2024
